Arutelul tutvustati Euroopa Liidu Kalanduse Fondi tegevuse ümberkorraldamist käsitlevat eelnõud. Kavandatava korra järgi eraldatakse erinevad eurotoetused kalamajanduse edendamiseks ühest fondist. Need on näiteks toetused sadamate väljaehitamiseks ning sotsiaaltoetused.
Varem eraldati iga toetust erineva fondi kaudu. Kui eelnõu kiidab heaks Euroopa komisjon, peaks kaluritel mitmete probleemide lahendamiseks vajalik asjaajamine läbipaistvamaks muutuma.
Eesti kalanduse administreerimise reformi raames hakkab senise keskkonnaministeeriumi asemel riiklikul tasemel kalamajandusküsimusi koordineerima põllumajandusministeerium. Eesti Kalurite Liidu juhatuse arvates tuleks põllumajandusministeeriumil seoses uue töölõigu juurdesaamisega hakata põhjalikke ettevalmistusi tegema, sest kalamajandus on keeruline ja läbikaalutud lahendusi nõudev valdkond.
Põllumajandusministeeriumil tasuks kaasata kalandusvaldkonnaga tegelema võimekaid spetsialiste, kes senini on töötanud keskkonnaministeeriumis. Nende spetsialistide ajupotentsiaali ja kogemusi ei tohi lasta kaotsi minna.
- Kalurite liit pooldab kalaameti moodustamist
- Kalandus on osa maaelust
Eesti Kalurite Liit ja Peipsi Kalurite Ühing on ka seisukohal, et põllumajandusministeeriumi haldusalas oleks mõttekas moodustada Kalaamet. Selline ametkond oli ka varem keskkonnaministeeriumi koosseisus, kuid likvideeriti.
Vajadusest pidurdada ebaseaduslikku kalapüüki ja kalaäri on korduvalt räägitud. Ebaseaduslik kalapüük mõjub negatiivselt majandus- ja sotsiaalelule tervikuna: seaduslikult tegutsevad ettevõtted jäävad ilma tuludest, riigile ei laeku piisavalt makse, ebakõlad tekivad tööhõives, kannatavad omavalitsused.
Arvestama peab sellega, et harrastus- ja kutselisel kalapüügil on erinevad eesmärgid ja võimalused. Kalur, kes tahab tulu teenida, peab end registreerima füüsilisest isikust ettevõtjaks ja asuma riigile makse maksma. Vastasel korral on ta harrastuskalur, kes võib püüda vaid oma tarbeks, mitte müügiks.
Eesti Kalurite Liit ja Peipsi Kalurite Ühing on teinudki ettepanekuid harrastuskalapüügi reguleerimiseks ning selle tugevamaks kontrolli all hoidmiseks. Eesti Kalurite Liit ja Peipsi Kalurite Ühing on teinud ettepaneku keelata Peipsil ja Lämmijärvel nakkevõrkudega püük, sest väga raske on kontrollida, kas nakkevõrke kasutatakse seaduslikult.
Samuti oleme teinud ettepaneku piirata sikuskaga püütavaid kalakoguseid. Pole ju loomulik, et sikuskaga tõmmatakse välja 50 – 60 kilogrammi kala päevas.
Kalanduse areng lühema- ja pikemaajalises perspektiivis sõltub paljuski rahvusvahelisest koostööst. 23 augustil algavad Saare vallas Voore külalistemajas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsusdelegatsioonide vahelised läbirääkimised Peipsi järve kalapüügi teemal. Läbirääkimiste korraldamine on usaldatud mulle.
Käsitledes kalandusprobleeme erinevatest aspektidest, tuleks lähtuda asjaolust, et kalandus on osa maaelust. Paljudele inimestele tööd andev mere ja siseveekogudega seonduv majandusharu vajab samasuguseid arenguvõimalusi nagu põllumajandus ja maaelu tervikuna.
Priit Saksing, Eesti Kalurite Liidu juhatuse liige
