Nagu möödunudaastasel esimesel kala- ja veefestivalil, nii olid ka tänavusel kohal Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel.
“Kuna Eesti kuulub juba enam kui kaks aastat Euroopa Liitu, on kohane meelde tuletada, et asume teiega praegu Euroopa Liidu ühe suurema ja kalarikkama järve kaldal,” ütles Arnold Rüütel. “On tore näha, et te seda järve nii armastate, et tema auks festivali korraldate.”
Kuna festivali töisem osa oli plaanis pühendada Peipsi kalandusele, puudutas president tervituskõnes ka siinsete kalavarude teemat.
“Peipsi järv võiks olla veelgi kalarikkam, kui me suudaksime luua kaladele paremad kudemistingimused,” ütles Arnold Rüütel. “Ja teadlased väidavad, et seda on kudemispaikades veetaset reguleerides võimalik teha. Ent peale kala püüdmise on Peipsi ääres võimalik ka hästi puhata. soovingi kõigile tänaseks mõnusaid puhkehetki Peipsi ääres ning loodan, et kala- ja veefestival muutub traditsiooniliseks.”
Põllumajandusministeeriumi abiminister Rain Vändre naasis siiski kalandusteema juurde. Tema sõnul on tore, et kala- ja veefestivalil väärtustatakse nii eestlase traditsioonilist leivakõrvast ? kala ? kui ka rannarahva traditsioonilist tegevusala ? kalapüüki.
Praegu on põllumajandusministeeriumis välja töötamisel Eesti kalanduse strateegia aastateks 2007-2013, mis peab leidma lahenduse mitmele olulisele probleemile.
“Eesti kalaressurss on piiratud, kuid samas on kalureid palju, mistõttu kõigile püüdmiseks kala ei jätku. See on omakorda tekitanud olukorra, et kalurite palk on väike, investeerimisvõime madal ja põhivahendid amortiseerunud. Selleks, et kalapüügiga tegelejate sissetulek tõuseks, tuleb senisest enam tegelda püügivõimsuste reguleerimise, kalalaevade moderniseerimise ja tootjaorganisatsioonide arengu toetamisega.”
Lisaks sellele tuleb Vändre sõnul toetada ümber- ja täiendõpet, kalaturismi arendamist ja kohalikke initsiatiivgruppe. Vändre pani kuulajaile südamele, et nad kasutaksid juhust ja päriksid kala- ja veefestivali raames toimuvale kalandusseminarile tulnud põllumajandusministeeriumi kalandusvaldkonna tippspetsialistidelt kõigile neid huvitavatele küsimustele vastuseid.
Jõgeva maavalitsuse projektinõunik Tiina Loorand tõdes festivali avamisel, et järjest sagedamini leitakse Eesti kaardilt üles Jõgevamaa ja järjest sagedamini leitakse Jõgevamaa kaardilt üles Mustvee ja kogu Peipsi kant. Selleks, et külalistel veelgi sagedamini põhjust Mustveesse tulla oleks, peaks Mustvees olema korralik sadam.
“Vajalikud uuringud saavad peatselt tehtud ja sadama ehitusprojekt on valmimas,” ütles Mustvee linnapea Gennadi Kulkov. “Kui hästi läheb, saame tuleval aastal sadamat ehitama hakata.”
Eelöeldu üle avaldas heameelt regionaalminister Jaan Õunapuu, kelle sõnul on sadama ehituse ettevalmistamisse investeerinud nii Eesti riigi maksumaksja kui ka Euroopa Liit.
“Tuleval aastal on Eestisse Euroopa Liidust oodata veelgi suuremaid rahalaevu,” ütles Õunapuu. “Ja kui siinsed tegijad aktiivsed on, ei lähe need laevad mööda ei Jõgevamaalt ega ka Peipsi äärest.”
Maavanem Aivar Kokk, kala- ja veefestivalide korraldamise mõtte algataja, oli Peipsi ääre tuleviku suhtes eriti optimistlikult meelestatud ja avaldas arvamust, et Mustveesse on viimane aeg spaahotelle rajama hakata. Kala- ja veefestivali avades kutsus ta kõiki üksiti tuleva aasta 3. märtsil Peipsil toimuvale Kalevipoja uisumaratonile.
Pärast pidulikku avatseremooniat, mida ilmestas Kaido Kodumäe dirigeeritava Politseiorkestri esinemine, suunduti Mustvee kultuurikeskuse juurde Sõpruse parki, kuhu presidendipaar, ministrid (peale regionaalministri olid kohal haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja keskkonnaminister Villu Reiljan), Riigikogu liikmed, omavalitsusjuhid ja teised aukülalised istutasid noori männipuid. Kala- ja veefestival jätkus Mustvee kultuurikeskuses peetud kalandusseminariga ning kalalaada ja kultuuriprogrammiga Kasepääl.
RIINA MÄGI
