Arhitektuur on kunstiliik. Kui akvarellist maalib arhitektuuri, on tegemist n-ö topeltkunstiga ehk kunstiga kunstis. Jõgeva linnaraamatukogu teise korruse lugemissaalis aprillikuus avatud näitus koosnebki arhitektuuri kujutavatest akvarellidest ning kannab pealkirja “Kunst kunstis”.
Nagu enamik Jõgeval eksponeeritavaid akvarellinäitusi, on ka “Kunst kunstis” vaatajate ette jõudnud akvarelligalerii Kala vahendusel. 14 autorit esindavad nelja riiki (Eesti, Leedu, Soome ja Venemaa) ning ühtekokku on neilt väljas 27 tööd.
Kes juhtus möödunud suvel nägema galerii Kala poolt Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis eksponeeritud näitust “Arhitektuur akvarellis”, sellele tulevad paljud näituse “Kunst kunstis” tööd tuttavad ette.
“”Arhitektuur akvarellis” oli väga hea näitus, aga paljudel Jõgeva inimestel jäi see nägemata,” ütles galerii Kala omanik Gennadi Lapin. “Seepärast otsustasingi siinses linnaraamatukogus sarnase näituse teha. Jõgeval polegi ju peale Arnold Matteuse projekteeritud pangamaja kuigi palju arhitektuuriväärtuslikke hooneid. Vaadatagu neid siis vähemasti piltidelt.”
Eri koolkonnad
Võrreldes Palamuse näitusega on Gennadi Lapin komplektis mitmeid muudatusi teinud. Palamusel polnud näiteks väljas Ruudi Treu meeleolukaid ja huvitava koloriidiga Kesk-Aasia pilte, mis maalitud veel nõuka-ajal, aga pole oma väärtust kaotanud. Irina Jugolaineni hästi komponeeritud ja tundliku pintsliga maalitud akvarell Laiuse lossivaremetest aga ei saanudki veel Palamuse näitusel väljas olla, sest Gennadi Lapini käe all akvarelli õppinud narvalanna maalis selle alles tänavu kevadtalvel.
Kahel näitusel on mõistagi ka ühiseid jooni. Nagu “Arhitektuur akvarellis”, nii võimaldab ka “Kunst kunstis” tutvuda eri maade akvarellikoolkondade iseloomulike joontega ning arhitektuuri kujutamise võimalustega akvarellis.
Hoonete kujutamine akvarellitehnikas pole Gennadi Lapini sõnul tegelikult lihtne. Kõige suurem probleem on see, et märg akvarell tahab paberil laiali voolata, aga hoonet kujutades on vaja siiski mingitki täpsust. Seega tuleb värv kindlates piirides hoida. Samas ei saa akvarellis – isegi siis, kui kujutatakse arhitektuuri –, nii detailseks minna, nagu graafikas või õlimaalis. Kui hoone esiplaanil olevatel osadel saab veel iga tellise eraldi välja tuua, siis tagaplaanil olevaid pindu tuleb tahes-tahtmata üldistavamalt kujutada. Ning loomulikult tuleb ehitist kujutades leida õige rakurss ja pidada kinni perspektiivireeglitest, ent need nõuded kehtivad mistahes tehnikas maalides.
Kummituslinnad
Tänapäeval reisivad inimesed palju. Kunstiga tegelejad jäädvustavad reisil nähtut-kogetut tihti ka taiestele. Oma koduümbruses ei osatagi tihti enam paeluvaid motiive näha, sest seal tundub kõik silmale liiga harjumuspärane. Ka näituselt “Kunst kunstis” võib leida reisidel kogutud motiive. Tore on näiteks uurida, kuidas Soomes elav Christina Mether näeb Prantsusmaa mägiküla, kuidas Jõgeval elav Eike Salu näeb iidset Vene linna Novgorodi, kuidas venelane Yuri Schmelev näeb Londonit või kuidas leedulanna Laimute Tamoševičiene näeb vana Tallinna või Palamuse kirikut.
Piltidel näeb ka linnu, mida enam pole või pole kunagi olnudki. Tallinnas elav soliidses eas kunstnik Aleks Kase on pintsli ja värvide abil taaselustanud oma lapsepõlvelinna — sõjaeelse Narva. Tollastest hoonetest on selles linnas säilinud vaid mõni üksik. Aleks Kase piltidel on kogu vana hiilgus alles.
Slava Semerikovi “Kummituslinn” on aga puhtalt autori fantaasia vili. Pudeleid meenutavad hooned või hooneid meenutavad pudelid võivad vihjata sellele, mis autori fantaasia käivitas, aga tulemus on igatahes vaatamist väärt. Nagu kogu näituski.
Akvarellinäitus “Kunst kunstis” jääb avatuks 29. maini ja selle korraldamist toetas Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp.
i
RIINA MÄGI
