Kui senistel Kalevipoja kala- ja veefestivalidel on enam rõhku pandud kalale, siis seekord hoolitses ilmataat selle eest, et kala ja vesi rohkem tasakaalus oleksid ning lasi laupäeva hommikupoolikul vihmal sadada.
Avinurme puhkpilliorkestri äratusmäng Mustvees möödus tõesti päris vesises meeleolus, edasi hakkas aga ilm tasapisi paranema ja õhtupoolikul tuli isegi päike välja. Rahva meeleolu tegi järsu jõnksu ülespoole aga juba varem: just siis, kui kala- ja veefestivali raames toimunud rammumeeste võistlusel käis esimene ja enneolematu ala — laeva kai äärde sikutamine — võitsid sõudjad Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson Pekingis olümpiahõbeda.
Rammumehed näitasid oma jõudu nii Mustvees kui ka Kasepääl, kes laadamelu nautida tahtis, pidi aga kindlasti Kasepääle sõitma. Kasepää kalalaada põhiküsimuseks kipub kujunema see, kas rääbist ikka on. Tuli Vooremaa telkigi mitu inimest aru pärima, kus see rääbis on, mida laupäevase lehenumbri esiküljel rahvale lubati. Mis muud, kui tuli nad juhatada soomlannast ettevõtja Marja Korpimäki toidutelki, kus lahe tagant toodud rääbist praetuna pakuti. Õhtuks sai seegi otsa. Samas ei peaks rääbisest tegema eluküsimust, seda enam, et päriselt kalata ei oleks pidanud küll keegi jääma.
“Telk on meil küll üsna lava juures, aga sellest, mida lavalt pakuti, pole meil aimugi, sest letiesine on kogu aeg rahvast täis olnud,” ütles laadal kohaliku väikefirma toodangut pakkunud Jelena Bõstrova. “Suitsusiig on juba päris otsas, aga hästi on ostetud ka latikat, angerjat ja teisi kalu.”
Pärnu puutöömees Boris Pokrovski tõdes õhtul järelejäänud kaupa kokku pakkides, et Kasepääl on ilus rahulik laat.
“Kauplemiskohtadega pole mingit kaklust, ruumi jätkub kõigile, korraldajad on toredad ja rahvas optimistlik,” ütles saunapeeglite ja humoorikate seinakaunistustega kaubelnud Pokrovski. “Palju ma tänase päevaga just ei teeninud, aga koju jäädes poleks saanud sedagi. Endale ostsin aga siit kotitäie head Peipsi-äärset sibulat ning pealekauba paar sibulavanikut köögi kaunistamiseks.”
Tõe huvides olgu öeldud, et päevase teenistusega polnud rahul sugugi kõik müüjad. Ent kesisevõitu ostmist ei peetud siiski ainult Kasepää laada, vaid paljude teistegi laatade hädaks.
Laulsid kaasa
Festivali kultuuriprogrammis hõivasid seekord üsna suure osa Rootsi sõpruspiirkonna Enköpingi noorte etteasted. Sealne muusika- ja tantsukool oli esindatud puhkpilliorkestri, laulusolistide ja tantsutrupiga. Rootslaste kõrval jäi esinemisaega siiski ka oma maakonna taidlejatele, põhiliselt rahvatantsijatele. Kui Reet Linna rahvaga ühislaulmist korraldama hakkas, ütles päevajuht Contra kergendatult ohates, et tema töö hakkab tehtud saama ja seda, mis edasi tuleb, võib ta juba täiel rinnal nautida.
“Siiamaani pole olnud aega õieti süüagi, sest programm on olnud nii tihe,” ütles Oskar Lutsu huumoripreemia möödunudaastane laureaat Contra alias Margus Konnula. “Mis rahva kaasaelamisse puudub, siis võrreldes tänavuse Viljandi folgi publikuga võib siinset natuke leigeks lugeda. Aga folgi latt on vist siiski liiga kõrge, et seda igal pool mõõdupuuks võtta. Näe, Reedale lauldakse juba päris kõvasti kaasa.”
“Mina ootasingi kõige rohkem just Reet Linnat,” tunnistas tartlanna Ljudmila Vogulkina. “Aga tegelikult on terve päev tore olnud. Meie pere on hommikust saati siin olnud, ainult vahepeal oleme suvilas söömas käinud: see on meil siinsamas lähedal.”
Tõi kaardile
Kasepää vallavanem Jüri Vooder ütles, et hommikune vihm tegi ta meele natuke murelikuks: tekkis hirm, et laadale tuleb napilt nii müüjaid kui ka ostjaid. Lõpuks oli aga laadaplats mõlemaid täis.
“Ainus asi, mis ilma tõttu ära jäi, oli noodaga kalapüük,” ütles vallavanem. “Tahtsime pakkuda inimestele võimaluse oma käega noota vedada. Püütud kala müümiseks oleks võinud näiteks oksjoni korraldada.”
Kordaläinuks hindas festivali ka maavanem Aivar Kokk.
“Umbes neljakümneliikmeline korraldusmeeskond, millesse kuulus nii maavalitsuse kui ka Mustvee linna ja Kasepää valla inimesi, toimis väga hästi,” ütles maavanem. “Neljal aastal toimunud kala- ja veefestival on aidanud Peipsi äärt n-ö kaardile tuua ja see selle ettevõtmise mõte on olnudki. Kui keegi püüab väita, et priiskame ajal, mil kogu riigis kokkuhoiust räägitakse, siis neile ütlen: me ei korralda seda üritust riigi raha eest, vaid sponsorite toel.
Loodetavasti õnnestub varsti välja kuulutada ka Kesk-Peipsi sadamate ehitushange. Tuleva aasta 6. juunil toimub aga siinsamas Kasepääl otsapidi järve rajatud laval Peipsi-äärsete maakondade laulupidu. Muuseas, päris Peipsi ääres pole seda pidu veel peetudki.”
RIINA MÄGI
Kasepää vallavanem Jüri Vooder ütles, et hommikune vihm tegi ta meele natuke murelikuks: tekkis hirm, et laadale tuleb napilt nii müüjaid kui ka ostjaid. Lõpuks oli aga laadaplats mõlemaid täis.
“Ainus asi, mis ilma tõttu ära jäi, oli noodaga kalapüük,” ütles vallavanem. “Tahtsime pakkuda inimestele võimaluse oma käega noota vedada. Püütud kala müümiseks oleks võinud näiteks oksjoni korraldada.”
Kordaläinuks hindas festivali ka maavanem Aivar Kokk.
“Umbes neljakümneliikmeline korraldusmeeskond, millesse kuulus nii maavalitsuse kui ka Mustvee linna ja Kasepää valla inimesi, toimis väga hästi,” ütles maavanem. “Neljal aastal toimunud kala- ja veefestival on aidanud Peipsi äärt n-ö kaardile tuua ja see selle ettevõtmise mõte on olnudki. Kui keegi püüab väita, et priiskame ajal, mil kogu riigis kokkuhoiust räägitakse, siis neile ütlen: me ei korralda seda üritust riigi raha eest, vaid sponsorite toel.
Loodetavasti õnnestub varsti välja kuulutada ka Kesk-Peipsi sadamate ehitushange. Tuleva aasta 6. juunil toimub aga siinsamas Kasepääl otsapidi järve rajatud laval Peipsi-äärsete maakondade laulupidu. Muuseas, päris Peipsi ääres pole seda pidu veel peetudki.”
RIINA MÄGI