Sarnase väljanägemisega kaksikutega juhtub ikka põnevaid seiklusi. Mõnikord on kaksikutel aga ka ühised huvid. Jõgeva vallast Võduvere külast võrsunud õed Tiiu Müürsepp ja Sirje Velba on end kergejõustiklastena jäädvustanud Eesti spordilukku. Sportimisest tunnevad nad rõõmu tänaseni.
18. aprillil 1955. aastal sündinud Tiiu Müürsepp ja Sirje Velba (neiupõlvenimega Päid) tajusid kaksikuteks olekut varakult. „Kui ema meid tööle viis, suhtusid inimesed meisse kuidagi teistmoodi, sest ikkagi kaks ühesugust last. „Algul oli põnev, hiljem isegi häiris. Ja tegelikult polegi me ühevanused. Sirje on seitse minutit vanem.“
Kaksikõdede igapäevaseks tegevuseks maal oli puude lõhkumine ja riita ladumine, maa kaevamine, vee tassimine ja kastmine, rohimine, kartulipanek ja võtmine. Varakult mindi ka tööle: pärast kolmandat klassi linna haljasalasid rohima. Omaaegses Jõgeva näidissovhoosis kõblati peedipõllul.
„Külas otsest sporditegemist ei mäleta, küll aga meie Tiiuga organiseerisime sugulaste lastega, kes elasid naabermajas, võistlusi: jalgpall, korvpall, mitmevõistlus. Vahendid mitmevõistluse jaoks tegime ise, odaks või teibaks sobis pajupuu painduv oks suurepäraselt,“ meenutab Sirje.
Koostasid endale spordileksikoni
Spordihuvi seostus ka silmaringi avardamisega. Sirje ja Tiiu hakkasid koostama spordileksikoni. Nad lõikasid ajalehtedest ja ajakirjadest välja sportlaste pilte ning tegid endale uued kaustikud. Eriti oodati Tšehhi ajakirja Sport, kust leiti värvilisi pilte. „14–15aastaselt mängisime naabrilastega jalgpalli, kus oli lausa turniirisüsteem sarnaselt praegu tuntud jalgpalliklubidega, nagu Müncheni Baiern, Amsterdami Ajax, FC Barcelona jne. Samuti harrastasime kümnevõistlust: vitstest tõkked, oksast teivas, kivist kuul, mätastest stardipakud – kõik looduslik materjal. Mängisime ka korvpalli, ikka nii võisteldes kui ka vaba aega veetes,“ meenutab Tiiu.
Püsiva ja kirgliku huvi sportimise ja võistlemise vastu tekitasid Tiius ja Sirjes tunnustatud kehalise kasvatuse õpetajad Jõgeval ning õppejõud ja treenerid Tartu riikliku ülikooli kehalise kasvatuse teaduskonnas.
„Tihedam seos spordiga algas 1969. aastal kehalise kasvatuse õpetaja Veljo Lumingu õhutusel. Tema arvas, et kui käime kaugelt kooli, ju siis jõuame ka joosta ja suusatada. Võhma peaks jätkuma. Ja nii läkski. Esimesed katsetused tulid krossijooksuvõistlustel koolis ja rajoonis, kus üllatuseks endalegi saime kohe auhinnalised kohad 500 ja 1000 m distantsil,“ räägib Tiiu.
1971. aasta sügisel läksid tütarlapsed Jõgeva keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja Ludviine Pärlini juurde kergejõustikutrenni. „Ludviine Pärlini seletamatu karisma ja teistmoodi lähenemine spordile oli uudne. Ta oskas oma olemusega nii mõjuda, et huvi spordi vastu süvenes ning hakkasime trennides käima. Õpetaja Pärlin oli mitmevõistluse taustaga, seetõttu puutusime kokku kõikide kergejõustikualadega,“ räägib Sirje.
Sirje sai Tartu riiklikku ülikooli sisse esimesel ja Tiiu kolmandal katsel ning ühel kursusel õed ei õppinud. Treener oli aga ühine – Alfred Pisuke. „Pisuke oli suurte võistluskogemuste ja teadmistega treener, aga tema poolt teadmiste edasi andmine ja minu poolt vastuvõtmine polnud tasakaalus. Ilmselt ei osanud veel teadvustada eesmärke treeningus ja spordis üldse,“ märgib Sirje.
Sirje sõnul on ülikooliajast hea mäletada humoorikaid ja hea lektoriandega heite- ja tõukeala treener-õppejõudu Rein Aulet, füsioloogia õppejõudu Jaan Pärnatit ning tõkkejooksu ja teivashüppe õppejõudu Meinhard Pukki.
Tiiule kujunesid võistlusaladeks kesk- ja pikamaajooks. Eeldusteks väike kasv, väledad ja vastupidavad jalad ning piisavalt võhma. „Poolmaraton ja maratonijooks on hoopis hilisemad alad, seitsmekümnendatel jooksid naised nii pikki distantse harva.
Energiat kulub pikal distantsil väga palju, juurde saad seda vaid eelneva treeninguga ning tänapäevaste spordigeelide ja nende oskusliku kasutamisega,“ selgitas Tiiu, kes kuuendat korda on tulnud Tartu linna meistriks.
Tartu linna meistrivõistlustel osales Tiiu ikka krossijooksus ja sisehallis 1000 ja 3000 m jooksus. Eesti meistriks tuli ta 1995. aastal Elvas just 4000 m krossijooksus. Tema hilisemad võistlused on seotud veteranide Euroopa ja maailmameistrivõistlustega.
„Tänu spordile olen käinud paljudes riikides – Austraalias, Lõuna-Aafrikas, USAs, Brasiilias, Itaalias, Hispaanias, Kreekas – nimekiri on pikk. Unistus on veel Jaapan. Eredamalt on meelde jäänud muidugi New Yorgi maratonil osalemine 2015. aastal ning Brasiilias 2013. aastal 4 x 400 m jooksus naiskonnaga võidetud pronksmedal. Kripeldama jäi 2013. aastal Brasiilia MMi neljas koht 5000 m jooksus, kus lõpusirgel kaotasin pronksmedali 0,9 sekundiga,“ vaatab Tiiu tagasi senisele sporditeele.
Spordi juurde on Tiiu jäänud tänaseni. Ta osaleb aktiivselt Eesti linnajooksu sarjas, Võru seeriajooksudel ning Tallinna ja Tartu poolmaratoni distantsidel. Lisaks muidugi palju väikseid jookse. Tema karikad ja medalid on vitriinis näha kõigile, kes külla tulevad.
Sirje Velbale tulid ülikooli ajal esimesed medalid Eesti meistrivõistlustelt, ikka teised- kolmandad kohad, esimene meistritiitel aga 1999. „Üllatus oli nii tulemus kui ka koht muidugi.“
Sirje on välisriikides võistelnud Kreekas, USAs, Austrias, Soomes ja Rootsis. „Ekstreemseim võistlus oli ilmselt USAs 1995. aastal joostud 10 km, kui Buffalos toimusid maailmameistrivõistlused veteranidele. Stardihetkel oli 35kraadine palavus, lisaks lausa põletav tuul. Joostud sai ja tasuks kolmas koht. Sama suures palavuses toimus esimene start poolmaratonis Helsingis, kus stardihetkel oli 29kraadine palavus. Hea, et suur veekaotus mind raja kõrvale ei jätnud. Puudus kogemus nii pikki distantse joosta,“ räägib Sirje.
Vastastikusest konkurentsist hoidutakse
Tiiu ja Sirje on mitu korda osalenud samal võistlusel. „Kui oled sportlane ja lähedki võistlema, siis loomulikult tahad võita! Siis ei mõtle ju kunagi sellele, kes on vastane. Loomulikult oli alati konkurents kõva ning kui võistlusel oli valida mitu distantsi, siis nii me tegimegi – võistlesime eri distantsidel. Üksteise eest kohta ära ei võtnud!“ räägib Tiiu.
„Olen õelt õppinud, et kui ta midagi on ette võtnud, siis selle ka ära teeb. Ja mitte ainult spordis, vaid ka igapäevaelus. Ma olen samas palju asju edasi lükanud ja saanud need tehtud mõne aja pärast. Ja lohutanud ennast, et iga asi on millekski hea,“ lisab Sirje, kes arvab, et nad on õega pigem sarnased kui erinevad.
„Õe eest on võistlemaski käidud, ja õde minu eest. Kas keegi aru sai, ei tea, sest keegi ütlema ei tulnud,“ tunnistab ta üles väikese patu.
Tiiu, kes peab end keevalisemaks, ütleb, et temal on Sirjelt õppida tasakaalukust. Nimelt seda, et ei tasu kohe tegutsema hakata, peab enne aru pidama, sest muidu tuleb rohkem eksimusi.
„Põhiline, et võimalused on tohutult muutunud – staadionid, hallid, lõunamaa spordilaagrid, jooksuriided, jalatsid, spordigeelid, spordikellad. Aga inimene on sama – tuleb panna kõik see enda kasuks tööle. Ja andekus ning töötahe on põhilised, samuti algpunkt, kust see sportlane arenema hakkab. Just see osa on tähtis. Mugavust on palju juurde tulnud, enda poolt tähtsustatakse vähe, ikka loodetakse treenerile.
Iseloom peab tugev olema, sest jooks on rutiinne ja nüristav tegevus, eriti hooajaks enda ülestöötamine,“ mõtestab oma spordifilosoofia lahti Tiiu.
Sirje sõnul on rahvasport läinud küll massidesse, kuid eesmärgid on teistsugused. „Puhast rõõmu ja emotsiooni on vähemaks jäänud. Domineerib tõsine treening, eesmärk on olla igal võistlusel parem kui eelmine kord, parem treeningkaaslasest, naabrist. Klubides käib treeningutel eesmärgi nimel korralik andmine. Kaasatakse individuaalseid treenereid, toitumisspetsialiste, otsitakse aina paremaid tingimusi, spordiklubisid, treenereid, spordivarustust.“
Spordipisik on nakatanud terve pere
Praegu töötab Tiiu Tartu Maarjamõisa lasteaias liikumisõpetajana. „Sellises vanuses lapsed on enamasti aktiivsed, tahavad sporti teha. Loomulikult on nende puhul kõige arendavamad tegevused liikumismängud – kulli-, osavus-, peitmis- ja otsimismängud.
Lastega kaasa teha on puhas rõõm! Seepärast on isiklik eeskuju neile kõige tähtsam.
Osaleme lastega Limpa suusakooli tundides, uisutame Lõunakeskuses, võtame kaks korda aastas osa Tartu linna korraldatavatest spordipäevadest ning esineme igal kevadel Tamme staadionil liikumispeol. Seal osaleb alati ka meie lasteaia naiste liikumisrühm. Igati vahva üritus,“ ütleb Tiiu.
Sirjest sai pärast Tartu ülikooli lõpetamist ida-virumaalane. „Tolleaegne suunamiskomisjon suunas mind 1973. aastal Kohtla-Järvele spordimetoodikuks. Tagantjärele mõeldes olid esimesed aastad rasked, sest vene keel oli nullilähedane. Kaevureid sport ei huvitanud, nende jaoks oli tähtsam hilisem koosviibimine, kui oli tantsu ja tralli, ühesõnaga pidu. Ja pidu osati pidada.“
Lisaks kehakultuurlase diplomile on Sirjel sisekaitseakadeemia diplom vanglaametniku erialal.
„Minu neli last – Hillevi, Taimi, Helena, Heiki – ei ole jäänud spordikaugeks. Kõik nad tegelevad siiani mõne alaga. Kõige paremini tuleb Heikil välja suusatamine, ta on noorteklassis jõudnud ka Eesti meistrivõistluste medaliteni.
Hillevil on ette näidata Eesti meistrivõistluste pronksmedal maratonis, aktiivne jooksuharrastaja on ta siiani. Taimi ja Helena igapäevaellu kuulub samuti jooks, osaletud on rahvajooksudel. Ja kõik lapselapsedki, keda on kuus, on jõudnud spordiga sinasõbraks saada – kes ujub, kes käib judos, jalgpallis või kergejõustikus,“ kõneleb Sirje.
„Sport ja tervislikud eluviisid ei ole võõrad ka minu lastele. Tütar Liina on aktiivne tervisejooksja, poeg Helar fanaatiline jalgpallur. 2003. aastal oli ta Tartu noorte parim nahkkera tagaajaja. Kahjuks ei lase vigastus enam palli mängida, aga jõusaal ja jooks on igapäevased kaaslased,“ lausub ta.
Tiiu Müürsepp
Sündinud 18. aprill 1955 Jõgeval
Haridus
Jõgeva keskkool
Tartu riikliku ülikooli kehakultuuriteaduskond
Töö
Jõgeva rajooni spordikomitee instruktor
Tartus Maarjamõisa lasteaia liikumisõpetaja
Tunnustused
Tartumaa aasta õpetaja 2012
Tartu linnavalitsuse aukiri 2017
Sportlikud saavutused
Eesti meister 4000 meetri krossijooksus
Jõu meister 3000 meetri jooksus
Eesti kolmas VTK mitmevõistlustes.
Kuuekordne Tartu linna meister
Sirje Velba
Sündinud 18. aprill 1955 Jõgeval
Haridus
Jõgeva keskkool
Tartu riikliku ülikooli kehakultuuriteaduskond
Sisekaitseakadeemia justiitskolledž
Töö
Spordimetoodik Kohtla Järvel
Spordimetoodik Ahtme kaevanduses
Kohta Järve gümnaasium kehalise kasvatuse õpetaja
Viru vangla
Tööalased tunnustused
Siseministeeriumi teenetemedal
Sportlikud saavutused
Pronksmedalid Eesti meistrivõistlustel 3000 meetri jooksudes (1975–1977)
Teine koht Eesti krossimeistrivõistlustel 1975 ja 1976
Kahekordne Viljandi järve jooksu võitja
Kolmekordne Kuremaa jooksu võitja
JAAN LUKAS
