|
|
Eile tunnustati Pajusi külamajas maakonna aasta õppijat, aasta koolitajat ja aasta koolitussõbralikumat organisatsiooni. Nimetatud tiitlid pälvisid Anna Haava nimelise Pala Kooli õpetaja Merle Müür, Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli õpetaja Virve Rammo ja Põltsamaa ühisgümnaasium. |
Kaks tiitlisaajat, Merle Müür ja Virve Rammo, on huvitaval kombel mõlemad matemaatikaõpetajad. Aasta õppija Merle Müür sai sellekohase diplomi tänavu Tartu Ülikooli Avatud Ülikoolist. Varasemast oli tal olemas Tartu Õpetajate Seminaris omandatud klassiõpetaja diplom. Lisaks sellele on ta läbinud lasteaiapedagoogika, parandusõppe ja liikluskasvatuse alase täiendõppe. Nii et kümne Pala koolis töötatud aasta jooksul on ta enam-vähem pidevalt ka ise koolipingis istunud.
“Kui inimene ei õpi, tammub ta mingis mõttes ühe koha peal ja jääb tänapäeva kiiresti muutuvale elule jalgu,” ütles Merle Müür. “Ühest küljest suurendab õppimine töö leidmise võimalusi, teisest küljest arendab sind kui isiksust. Minul on olnud võimalus õppida tänu sellele, et mul on väga mõistvad ja toetavad kolleegid ning pere.”
Merle Müüri kolmest lapsest noorim on alles kolmeaastane, nii et järjekordse Tartu-sõidu eel jäi ta käsi nii mõnigi kord hetkeks ukselingile peatuma ja pähe tükkis küsimus: kumb siis ikkagi tähtsam on, kas kool või kodu ja lapsed. Ning küsimised pole veel lõppenud, sest tänavu sügisest hakkas ta käima koolijuhtimise alasel täiendkoolitusel.
Raskused ununevad
Aasta koolitaja Virve Rammo on 42-aastase staažiga pedagoog. Esimesed kaks aastat pärast Tartu Ülikooli lõpetamist töötas ta Laiuse koolis, ülejäänud aja on ametis olnud Jõgeva Täiskasvanute Keskkoolis. Täiskasvanute koolis tuleb Virve Rammo sõnul läheneda õpilastele pisut teistmoodi ning arvestada sellega, et ühe klassi piires võib õpilaste tase olla üsna ebaühtlane: kellel õpingutesse suurem vahe sisse on jäänud, on õpitust palju unustanud.
“Neid, kes oma võimetes kahtlema kipuvad, tuleb õigel ajal julgustada,” kinnitas ta. “Ning spetsiaalsete õppematerjalide koostamisele tuleb palju aega kulutada. Omavahel seotud teemad tuleb koondada n-ö ühte paketti, mis hõlmaks ka varem käsitletud, aga juba ununenud materjali.”
Õpetajatöö raskused ununevad siis, kui pedagoogini jõuavad rõõmsad uudised sellest, et tema õpilased on asunud jätkama oma haridusteed kõrgkoolis, saanud hea töö või on neil muul viisil hästi läinud. Siis tunneb Virve Rammo, et tema töö pole läinud tühja.
Teist aastat järjest
Põltsamaa ühisgümnaasium pälvis aasta koolitussõbralikuma organisatsiooni tiitli teist aastat järjest.
“Oma õpetajate koolitamisel lähtume kooli missioonist ja väärtustest,“ ütles kooli õppealajuhataja Tiia Mikson. “Lähtume ka vajadustest: kui õppetöö tulemuste analüüs näitab, et mingis valdkonnas on vajakajäämisi, võtame selle kohe eelisarendamisele.”
Et koolitusraha pole kunagi ülearu, lähtutakse Põltsamaa ühisgümnaasiumis põhimõttest, et need, kes kusagil midagi põnevat või vajalikku teada saanud, annavad kuuldu-nähtu ka kolleegidele edasi. Traditsiooniks on kujunenud iga-aastased hariduskonverentsid. Tänavune konverents käsitles näiteks teemat “Poiss koolis”.
Maakonna aasta õppija ja koolitaja ning koolitussõbralikum organisatsioon ja omavalitsus selgitatakse teatavasti välja täiskasvanud õppija nädala raames. Koolitussõbraliku omavalitsuse tiitlit ei õnnestunud tänavu siiski välja anda, sest sellele ei esitatud ühtegi kandidaati. Pajusi külamajas leidis aga eile peale tunnustamistseremoonia aset ka täiskasvanud õppija nädala mõttekoda.
i
RIINA MÄGI
