Just nimelt, õigesti lugesite. „Kaks teist korda ümber Kuremaa järve” on sportliku liikumise sarja nimi, mille on ühistöös käivitanud Kuremaa külaselts, kultuuriselts Jensel ja Kuremaa lossi sihtasutus TAK.
Möödunud laupäeval jõuti unikaalse sarja kolmanda etapini, mil päikesetõusul, kell 4.28 alustati jalgsimatka ümber Kuremaa järve. Lossitrepil mängis saatemuusikat Vello Pütsep ja soovijad said lugeda trükisooja laupäevast Vooremaad.
„Osalejaid oli nagu esimesel kahel etapil neljakümne ümber, aga etappe omavahel võrrelda ei saa, sest need kõik on erinäolised,” selgitas sarja üks eestvedajatest Raul Soodla, kes koos Mae Alviste ja Raul Oravaga on selle korraldamisel põhiraskust kandnud.
Sarja ellukutsumise idee sai tema sõnutsi alguse vana taaselustamisest. „Tänavu sügisel möödub 50 aastat esimesest ümber Kuremaa järve jooksust. 1969. aastal Vello Pütsepa poolt ellu kutsutud jooks võitis toona kiiresti populaarsust ning seal osalesid pea kõik Eesti tippjooksjad alates Enn Sellikust.”
Retrojooks ümber järve tuleb
Ümber Kuremaa järve jooksu eripära oli pooleminutilise intervalliga startimine, nagu on tavaks klassikalises suusatamises. Seepärast kujunes jooksust igasügisene oodatud jõuproov ka Eesti suusatajatele. Näiteks legendaarne treener Herbert Abel tõi Kuremaale starti kõik oma tipud alates Rutt Rehemaast. Ümber järve kulgenud rada puhastasid aga sügisel koolipinki saabunud sovhoostehnikumi õpilased.
„Ümber järve joosti 1984. aastani, mil kõrge veetaseme tõttu hakati edaspidi korraldama lihtsalt Kuremaa maastikujooksu ja hiljem on sügisesed jooksud toimunud juba Kuremaa terviseradadel. Kuid järve ümber ei toimunud midagi,” rääkis Soodla. „Tänavu märtsis korraldasime aga suusamatka ümber järve ja kuna ilm oli suurepärane ning see läks rahvale hästi peale, tekkiski mõte midagi taolist veel teha. Aprillis jätkasime rattasõiduga ümber järve, seda muidugi mööda maanteed, ning nüüd siis jõudsime päikesetõusu jalgsimatkani.”
Soodla sõnul on nüüdseks kindel seegi, et iga kuu toimub üks sportlik ettevõtmine, millega tehakse järvele ring peale. „Näiteks juulis tuleb paadiralli, kus kõiki vesivahendeid kasutades järvele ring peale tehakse. Ja kindel on ka see, et 29. septembril toimub jooksuvõistlus ümber järve, kandes nime „Retrojooks”. Esimene sada ja teisedki soovijad saadetakse rajale nii nagu vanasti, eraldistardist,” selgitas Soodla. Kuivemaks jäänud järve ümbrus, eriti veel tänavusel aastal, võimaldab seda edukalt teha.
„Olen igal aastal vähemalt kahel korral järvele jalgsi tiiru peale teinud ja näinud, kuidas elu muutub: ehitatakse maju, haritakse põldu – kõik positiivsed asjad. Elu ümber Kuremaa järve ei seisa kusagil,” kinnitas Soodla.
Paadiga üle Amme jõe
Sarja olulisem põhimõte on Soodla sõnul see, et ükski etapp ei kordaks teist. „Mitmed põnevad asjad, mida soovime teha, on juba teada, mõned otsad veel lahtised, kuid neist on veel vara ka rääkida. Jälgige reklaami Vooremaas ja külaseltsi Facebooki lehte.”
Sarjast osavõtjatele on valmistatud pusled, millest iga etapi läbimine annab ühe tüki. Kuna pusled saadi kätte enne kolmandat etappi, siis on korraldajatel plaan viia sari kalendriaastapõhiseks. „Kahel esimesel etapil osalenutele me tagantjärele pusletükke jagama ei hakka, sest osavõtjad on olnud ka erinevad, aga lähme sarjaga edasi seni, kuni tosin etappi täis. Ja kellel 12 tükki olemas, saavad ka pusle kokku,” ütles Raul Soodla. Huvi sarja vastu kinnitab seegi, et osalejaid on olnud juba Tallinnast, Tartust, Roosna-Allikult, Koerust, Järva-Jaanist, rääkimata Jõgevast ja Kuremaast.
Seekordne matk kestis neli ja pool tundi ning pakkus osalejatele lisaks terviseturgutusele kordumatult ilusaid looduspilte. „Loodetust pikemaks venis matk seetõttu, et raja läbimine võttis mitme silla või purde puudumise tõttu rohkem aega. Näiteks vedas Janar Hannolainen kõik matkajad paadiga üle Amme jõe. Lootus kohata ka metsloomi seekord ei täitunud. Küll aga ehmatasime lambaid ja hobuseid, kes ei lootnud ilmselt sellisel kellaajal inimest kohata.”
Kuremaa lossis ootas matkajaid aga maailma parim hommikusöök muna, peekoni ja turgutava kohviga.
„Püüame selle sarjaga kinnitada ka teistele, et igal pool leidub näiteks mõni ilus oja või tammik, mille kaasabil saate oma kodukohta suuremale ringile tutvustada. Selleks pole palju vaja: rohkem õhinat ja tahtmist, vähem raha,” märkis Soodla.
TIIT LÄÄNE
