Kui me koos Vooremaa fotograafiga teisipäeval Palamuse rahvamaja saali sisenesime, tantsisid kümme inimest seal parasjagu innukalt kaerajaani. Tavatuks muutis selle tegevuse asjaolu, et tantsijate hulgas polnud ühtki eestlast.
Kuue riigi (Kreeka, Läti, Poola, Rumeenia, Saksamaa ja Türgi) esindajad, kes Virve Museri ja Piret Võsu juhendamisel hoolega eesti tantsu vihtusid, osalevad Palamuse rahvamaja poolt läbiviidavas ja Euroopa Liidu elukestva õppe programmist Grundtvig rahastatavas rahvusvahelises õpiringis „Eesti kordumatu kultuuripärand”.
“Otse uskumatu, kui kiiresti nad tantse omandavad!” kiitis Piret Võsu kaugelt tulnud asjahuvilisi, kes vaid kahe prooviga olid üldjoontes selgeks saanud mitte ainult kaerajaani, vaid ka “Oige ja vasemba” ning veel mitu tantsu. Ent 26. juuni hilisõhtul Palamusele saabunud rahvusvahelise seltskonna aeg pole sugugi ainult tantsimisele kulunud, vaid nad on saanud aimu eesti kultuuripärandist laiemalt. Nad on kuulanud näiteks arheoloogiamagister Margot Lanemani juttu sellest, mida kõnelevad Eesti vanima ajaloo kohta arheoloogilised leiud, kultuuriloo doktori Ergo-Hart Västriku loengut eesti rahvausundist ja kalendrist ning ajaloolase Mihkel Laari ülevaadet Eesti uuemast ajaloost. Martiina Viil ja Eva
Väljaots ansamblist Sinimaniseele on õpetanud neile laule ja mänge, Palamuse Gümnaasiumi käsitöö- ja kodundusõpetaja Eha Kuuskmäe eesti toitude valmistamist ning pillimeister Mihkel Soon lihtsamate pillide meisterdamist.
Ka väljasõitudel Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Tartu Lodjakotta on kauged külalised saanud midagi ise teha: puulusikat meisterdada, köit keerutada või sepatööd proovida. Nähtud on arhailise hõnguga paigad, nagu Kassinurme mäed, Lõhavere linnamägi ja Viljandi lossimäed, sõidetud lodjaga mööda Emajõge ning saadud osa Tallinnas toimunud noorte laulupeost.
“Laulupidu jättis väga sügava mulje,” tõdes sakslane Thomas. “Juba üksnes nii suure hulga rahvarõivastes inimeste nägemine pakkus suure elamuse.”
“Mind üllatas, kui palju erinevaid huvitavaid peakatteid inimesed rahvarõivaste juures kandsid,” lisas rumeenlanna Alina. Teisele Saksamaalt pärit Thomasele — üllataval kombel kannavad kaks õpiringis osalevat sakslast tõesti sama nime — meeldisid väga elavatest lilledest pärjad, mida paljud laulupeolised kandsid.
Munavõi ja kama
Mõlemale Thomasele meeldis väga ka sepa- ja puutööd teha. Ning pikem Thomas (kes on üksiti vanem ja keda seetõttu naljatamisi Old Thomas’eks ehk Vanaks Toomaks kutsutakse) oli tohutus vaimustuses eesti toitude õpitoas proovitud munavõist.
“See on nii maitsev ja nii lihtne valmistada! Hakkan seda kindlasti ka kodus tegema,” kinnitas Thomas. “Kamajahust oleme aga vist Palamuse poe juba tühjaks ostnud: enamik meist tahab seda koju kaasa viia.”
Alinale pakkus erilist huvi siinne folkloor, eriti rahvajutud. Tore oli tema meelest ka käik Palamuse muuseumi, kus vaadati “Kevade” filmi, õpiti selles kuuldud laulu, prooviti saunaakent sisse lasta ja parvesõitu teha.
Kreeklast Christost üllatasid meie põhjamaised valged ööd.
“Kell neli hommikul on juba niisama valge nagu südapäeval,” ütles Christos. “Magamist see varane valgus õnneks ei sega, sest me oleme lihtsalt päevastest tegemistest nii väsinud.”
Christosele meeldib väga Eesti kaunis loodus: tema kodumaal polevat niipalju rohelust ja Vooremaa järvede sarnaseid ilusaid veekogusid.
Türgist tuli Palamusele koguni terve pere: Gülcan ja Samet koos oma viieaastase tütre Inciga.
“Algul oli Incil küll natuke igav, aga nüüd on ta teistega sõbrunenud ja tunneb ennast väga hästi,” ütles Gülcan.
Päikesekiir
“Inci ongi justkui meie päikesekiir,“”ütles õpiringi projektijuht, Tartu Ülikoolis geenitehnoloogiat õppiv Toomas Leppik — rahvusvahelise segaseltskonna kolmas Toomas. “Inciga suhtlemiseks on igaüks meist pidanud mõned türgikeelsed sõnad ära õppima.”
Õpiringi projekti algatajaks oli Palamuse rahvamaja eelmine juhataja Valdi Reinas. Tema taotletud raha eest tuli projekt teoks teha aga Toomasel, kellele paberimajanduse haldamisel on toeks rahvamaja praegune juhataja Ivar Vinkmann.
“Kuue riigi esindajatest koosnev seltskond on Palamusel hästi kohanenud,” kinnitas Toomas. “Külalised ööbivad rahvamaja ja noortekeskuse ruumides. OÜ Luua Grupp, kes meid toitlustab, saab oma ülesandega hästi hakkama, suutes pakkuda ka kaht taimetoitlast rahuldavaid variante.”
Õpiringis osalejatele on nii transport, majutus, toitlustamine kui ka pakutavad tegevused tasuta. Projekti maksumuse kohta ütles Toomas, et priiskamiseks raha just pole, ent kõige korralikult ärategemiseks küll.
“Õpiringis osalejad on enamasti kõrgharidusega inimesed — projektijuhid või pedagoogid. Neile lihtsalt tuleb korralikku programmi pakkuda,” ütles Toomas. “Me oleksime rumalad, kui me ei kasutaks ära nii head võimalust saata Euroopasse sõnumit Eestist ja Palamusest kui rikka kultuurilooga huvitavast paigast.”
Selliseid Grundtvigi programmist rahastatavaid õpiringe toimub pidevalt ja kõigis Euroopa riikides. Infot nende kohta jagatakse kord aastas avalikustatavas internetikataloogis. Tõsi, kõik, kes taotluse esitavad ja ankeedi täidavad, tavaliselt soovijate rohkuse tõttu õpiringi ei pääse.
“Mulle tundub küll, et ma tegin ankeetide põhjal väga õige valiku,” ütles Toomas Leppik. “Kokku on saanud väga tore ja motiveeritud seltskond, kellel on nägemus ka selle kohta, kuidas saadud teadmisi edaspidi kasutada.”
Täna peavad õpiringlased koos Palamuse taidlejatega simmanit ning demonstreerivad seda, mida nad siin veedetud aja jooksul õppinud on. Homme asutakse koduteele.
i
RIINA MÄGI
