Rahvatarkus ütleb, et esimene külm kivi võetakse veest jüripäeval, teine urbanipäeval ehk 25. mail ja kolmas jaanipäeval. Pärast seda on meie veekogud kindla peale supluskõlblikud… kuni jaagupipäeval, mis teatavasti 25. juulil, taas esimene külm kivi vette sulpsavat.
Seda viimast tähelepanekut meil küll kuigi tõsiselt võtta ei saa, muidu ju suve polekski! Nii karastunuid, kes rannahooaega pärast jääminekut alustavad ja esimese jääkirmega aasta viimase supluse teevad, pole just väga palju, kui aga ilm vähegi lubab, on suuremad kambad esimesi veemõnude nautijaid lehekuus platsis.
Tänavust maid pidasime jahedaks, ilmaspetsialistid väidavad aga, et kui plussid ja miinused kokku võtta ja läbi analüüsida, on sooja tegelikult hoopis rohkem olnud kui mullu samal ajal. Küllap on asjatundjail õigus, sest vähemalt järvevesi on vähehaaval kõik liikvel olnud plusskraadid akumuleerinud ja neid nii kergesti ei loovuta. Liivarandadel ongi kilkavaid lapsi ja nende päikest püüdvaid emmesid juba üsna arvukalt ja mõnel pool müüakse seal varastele suvitajatele juba jäätist ja limonaadigi.
Kaks külma kivi on veest juba läinud ja kolmandalgi pole pikka pidu, sest kaugel see jaanipäev enam. Tundkem rõõmu õitelõhnast ja päikesest, kogugem hoolega helgeid mälestusi hämaramateks ja jahedamateks aegadeks. Aga ärgem segagem omavahel ära vägijookidega piknikku ja ujumist.
16. juuni 2012
