Kes on hea raamatupidaja? See, kes vastab ülemuse küsimusele, kui palju on kaks korda kaks, et nii palju, kui parasjagu vaja on. Samasugune lugu on juhtunud ka päästekomandode sulgemiseks läbi viidud analüüsiga.
Nõustun ettevõtja Juhani Seilenthaliga, kes väitis 18. jaanuari Eesti Päevalehes, et Päästeameti analüütikud ei tunne kohalikke olusid ning analüüs, mille alusel kavatsetakse üle riigi üheksa komandot kinni panna, on kiivas mis kiivas. Ehk siis analüüsijad tõestasid, mida neil kästi tõestada. Nad võtsid aluseks just need kriteeriumid, mille järgi oleks imelihtne väita, et need üheksa komandot tuleb kinni panna.
Ruulivad prügikastikustutamised
Kopsakas töös “Palamuse päästekomando analüüs 2011. a” võetakse kokku kõik Eesti päästjate väljasõidud, jagatakse komandode arvuga ja saadakse 2008. – 2010. aasta keskmiseks 1045 väljasõitu. Palamuse selleni ei küüni, väljasõitude arv oli nendel aastatel kokku 671.
Millest koosneb see 1045 väljasõitu – kui palju oli õppusi, kui palju tegevusetuid väljasõite, kui palju esimese, teise ja kolmanda astme omi? Sellest pole analüüsis ridagi.
Kindlasti moodustavad sellest keskmisest numbrist päris suure protsendi tegevusetud või esimese astme väljasõidud. Palamuse komando väljasõitudest moodustasid 2010. aastal teise ja kolmanda astme väljasõidud ehk otseselt elupäästmist vajavatele tõsistele sündmustele pea poole ehk üle 40 protsendi. Palamuse vallas pole kuigi palju prügikastide kustutamisi ja lindude ning kasside päästmist puude otsast ja katustelt. Selliseid jaburaid väljasõite korraldatakse eranditult linnades, kus memmed passivad akendel ja arvavad eluvõõraste linnainimestena, et kui kass on puu otsa roninud, siis tuleb ta sealt kindlasti inimjõul alla tuua. Praegu on selline statistika pööratud Palamuse vastu!
Seega on selle analüüsi üks aluseid vale! Veel tekitab ülaltoodu tõsiseid küsimusi Päästeameti väärtushinnangute kohta. Kui oluline on inimene ja inimelu, siis kuidas selgitada prügikastikustutamiste ja kassipüüdmiste fetišeerimist?
Elupäästevõimekus tekib objektil
Nüüd sellest, kuidas elupäästevõimekus objektil tekib. Kahe mehega suitsu tõepoolest ei sukeldu. Aga meeskond, kes asub ka inimelusid päästma, moodustatakse sündmuskohal! Kui on raske õnnetus, tuleb kohale mitu komandot. Elupäästevõimekuseta lähim komando jõuab kohale ülikiiresti ja suudab objektil teha tõhusa ettevalmistustöö – vedada laiali magistraalliinid, suunata põlengule vesi. Nii saavadki põlevasse hoonesse minna juba aparaatidega varustatud suitsusukeldujad, sest eeltöö nende efektiivseks tegutsemiseks on tehtud, tüvi- ja ohuliinid olemas ning toimivad. Suitsu sukeldumise vajadus tekib staazhikate päästjate hinnangul umbes viiel protsendil väljasõitudest. 2010. aastal õnnestus Jõgevamaal pressi uudiste andmetel päästa tulekahjul inimelu kahel korral. Ei ole õige suurendada kaduvväikest elupääste tõenäosust väikesel maa-alal olulise päästevõimekuse arvel suurel maa-alal.
Ja veel. Tänu suitsuanduritele suudame tulekahjud varases staadiumis avastada. Mobiiltelefoniga saab õnnetusest kohe teada anda. See kõik on muutnud olukorda.
Puudub finantsanalüüs
Kui Päästeamet väidab, et raha on vähe, siis Palamuse komando analüüsiga ei tooda välja, kui palju komando kaotamisega raha kokku hoitakse ja kuhu see suunatakse.
Põhikulu on ikkagi päästjate palgakulu. Kuid Päästeamet räägib, et keegi ei jää tööta! Kuidas siis kokku hoitakse, kui kulutused palkadele ei vähene? Küsimus on bensiinis, maja kütmises, elektris ja vees ning muudes majanduskuludes. Palamuse komandos on halduskulud umbes 12 000 eurot aastas.
i
Kohalikud päästekomandod ei pea olema rahastatud ainult riigieelarvest, lisaks on veel mitmeid võimalusi, mida seni pole püütudki välja tuua.
Palamuse vald on panustanud oma komandosse umbes miljon eurot ja andnud Päästeametile kasutamiseks neli päästeautot, neist kolm on praegu töös. Ei ole nii, et vald istub, käsi pikal, ja ootab, et riik midagi ette võtaks.
Teerulliga üle — ja tehtud!
Kui meil on olemas võimekuse analüüs ja finantsanalüüs, tuleks hakata kogukonnaga läbi rääkima. Palamuse vallavanem Urmas Astel on öelnud, et omavalitsusele ei andnud keegi aasta tagasi teada, et kohalik päästekomando 2012. aasta kevadel rahapuudusel suletakse. Päästjatel tulnuks koos kohaliku omavalitsusega ühise laua taha istuda ja leida kompromisslahendus. Sama laua taha tulnuks kutsuda ka lähedal asuvad ja Palamuse komando teenuseid kasutavad omavalitsused, et koos lahenduse poole liikuda. Ette teades oleksid omavalitsused saanud kulutusi ka päästjatele plaanida. Selmet kohale sõita ja teatada, et teie komando läheb niikuinii kinni, oleks tulnud aegsasti alternatiivseid lahendusi otsida.
Aga meil Eestis on kombeks teerulliga kogu kupatusest lihtsalt ülbelt ja jõuga üle sõita. Sest niisugune on juba meie juhtide ära-mölise-poliitika. Eriti maainimeste suhtes, kes kohati aborigeenidega võrdsustatud.
Ülbe võimu vastu samaga vastata pole mõtet, see ei vii kuhugi. Alternatiiv on arutelu ja konsensuse otsimine. Tuleks alustada dialoogi, sest veel ei ole hilja. Konsensuse otsimise poliitika võtab aega, sest iga soovija peab saama rääkida. Küllap siis lõpuks jõutakse ka lahenduseni, mille poolt on enamus.
Palamuse komando on vajalik suurele osale Jõgevamaast. Kaugeltki kõiki päästekomando sulgemisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid me praegu veel ette ei aima.
i
HELVE LAASIK
