Peipsi regiooni arengut käsitleva nõupidamise korraldasid Peipsi Piirkonna Arenduskoda, MTÜ Piiri Peal, Peipsi Koostöö Keskus, Tartu Maavalitsus ning Peipsiveere Arengu Sihtasutus. Regionaalminister Vallo Reimaa teatas, et 2008. aasta teisel poolel on plaanis hakata ellu viima Peipsi piirkonnale mõeldud eriprogrammi, millel on põhimõtteliselt samad eesmärgid, nagu kihnu ja setu kultuuri ja elulaadi toetamiseks koostatud programmidel.
“Praegu tuleb aga otsustada, missuguseid valdkondi programmi raames toetama ja missuguseid probleeme lahendama hakata. Nii pean kindlasti väga oluliseks vanausuliste kultuuri ja tavade hoidmist ja tutvustamist, samuti soosivat suhtumist Peipsi äärsetesse töötraditsioonidesse,” rääkis regionaalminister maakonnalehele.
Kolmes maakonnasPeipsi programmi sihtalaks on 18 omavalitsust, mis asuvad Jõgeva, Tartu ja Ida-Viru maakonnas.
“Kui riigis on ühel territooriumil põhiliselt majanduslikes raskustes olevad omavalitsused, siis on eriprogramm lausa hädavajalik,” avaldas mõttevahetusel arvamust Jõgeva maavanem Aivar Kokk. Tema sõnul tuleks riiklikult toetada Peipsi rannikule ainuomast sibula-, kurgi-, küüslaugu- ja porgandikasvatust, makstes näiteks hektaritoetust, mida saavad teisedki põllumajandustootjad. Vastasel korral satub ohtu sajanditepikkune köögivilja kasvatamise traditsioon. Porgandi kasvatamine ongi maavanema sõnul Peipsi äärsetes külades juba haruldaseks muutunud.
Kõneaineks oli ka pärast Jõhvi-Tartu maantee renoveerimist ja uue teelõigu väljaehitamist tekkinud olukord, mille tagajärjel enamik suurel maanteel sõitjatest köögiviljakasvatajate koduväravast enam mööda ei sõida, mistõttu viimastel on nüüd raskem oma kaupa müüa. Avaldati arvamust, et mure laheneks, kui paigaldataks reklaamviidad ja plakatid, mis kauplejatest teelistele selgesti märku annaksid.
Tartu maavanem Esta Tamm pidas oluliseks Peipsi regiooni käekäiku ja siinset mõtte- ja elulaadi tutvustavate kohalike ja üle-eestiliste meediaväljaannete toetamist.
“See on eriti vajalik selleks, et ka venekeelne elanikkond saaks objektiivse sõnumi nii oma kodupiirkonnale kui ka kogu Eestile olulistest asjadest,” märkis Mustvee linnapea Mati Kepp.
“Mitme Peipsi piirkonna omavalitsuste ajalehed ilmuvad Vooremaa vahelehena ja nii on võimalik oma koduregiooni lehte lugeda koos maakonnalehega,” tõi infolevitamisest näite maavanem Aivar Kokk.
Mahukamaid projekteKallaste linnavolikogu esimees Jaak Üprus arvas, et Peipsi-äärsetel aladel peaks ennekõike keskenduma mitte väiksematele ettevõtmistele, vaid mahukamate ja kogu regiooni mõjutavate projektide teostamisele, mille puhul ei piisa aga mõistagi ühe omavalitsuse jõupingutustest. Suuremate projektide vajalikkust Peipsi piirkonna arendamiseks peab vajalikuks ka Mustvee linnapea Mati Kepp.
Arutelul esinesid Peipsi piirkonna arendamise teemaliste ettepanekutega ka erakondade esindajad. Reformierakonna Peipsimaa töögrupi seisukohale Peipsimaa programmi käivitamisest on alla kirjutanud erakonna Jõgeva- ja Tartumaa arendusjuht Terje Trei ning Riigikogu liikmed Igor Gräzin ja Rein Aidma. Reformierakondlased on teinud 2007. aasta kevadel ettepaneku omaette Peipsi maakonna moodustamiseks.
Kuna üheski Peipsiga piirnevas maakonnas ei oma Peipsi äärsed omavalitsused kuigi suurt osakaalu, poleks Trei, Gräzini ja Aidma meelest mõttekas kaasata Peipsimaa programmi käivitamisse nende maakondade omavalitsusliite, vaid anda see ülesanne Peipsimaa omavalitsusliidule.
“Et Peipsi regioonis on majanduslikult vaesemad omavalitsused, poleks sellisel uuel maakonnal erilist perspektiivi,” arvas Reformierakonna visioonist Eestimaa Rahvaliidu Jõgevamaa Ühenduse esimees ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu esimees Urmas Pirk.
JAAN LUKAS
