Internetiajastul on veebiturvalisuse ja -privaatsuse probleemid üha aktuaalsemad, kuid inimeste oskused küberruumis valitsevaid ohte ennetada ja nendega tegelda on sageli puudulikud.
Internetiturvalisuse tagamiseks saab iga inimene väga palju ise ära teha. Mistahes veebikontot on hea võrrelda oma koduga – kodunt lahkudes lukustame alati ukse ja kanname hoolt, et sinna ei pääseks võõrad oma äranägemise järgi tegutsema. Kui naaber on koduukse lahti unustanud, siis me ei sisene omavoliliselt tema koju, vaid võimalusel sulgeme ise ukse ja teavitame teda olukorrast. Sama peaks kehtima nii enda kui ka teise inimese veebikontode “uste” puhul. Reaalsuses seda paralleeli aga ei tajuta, kuid just nii luuakse eeldused küberkuritegude ohvriks langemiseks.
Politsei- ja piirivalveameti veebikonstaablid on viimase kahe aasta jooksul nõustanud inimesi internetiturvalisuse teemadel enam kui 10 000 korral. Pöördumiste seast kerkib üha enam esile küberjälitamine, mis on ebaseadusliku jälitustegevuse vorm veebiruumis ja teostatav juhul, kui inimese veebikontod ei ole piisavalt turvatud. Küberjälitamine hõlmab teise inimese korduvat, varjatud ja tahtlikku jälgimist tehniliste vahendite abil, et koguda jälitatava kohta andmeid.
Tõsisemate juhtumite korral paigutatakse selleks teise inimese arvutisse või telefoni ilma tema loata spetsiaalne nuhkvara, millest kõige levinum on keylogger ehk klahvinuhk. See on varjatult töötav programm, mis salvestab kõik andmed, sealhulgas külastatud veebisaidid, eraviisilised vestlused ja paroolid, ning edastab kogutud andmed konkreetsele e-posti aadressile.
Kui eraviisilise jälitustegevuse eesmärk on ilma seadusliku õiguseta kogutud andmeid hiljem ka kasutada või töödelda, näiteks logides ebaseaduslikult hangitud paroolidega sisse teise inimese e-posti kontole ja saates selle kaudu välja kirju, võib tegu olla kriminaalkorras karistatav rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.
Levinud küberjälitamise vorm on ka teise inimese e-kirjade või Facebook’i sõnumite loata lugemine. See tegu võib olla käsitletav sõnumisaladuse rikkumisena, mis on rahalise trahviga kriminaalkorras karistatav.
Oma privaatsuse eest tuleb ise teadlikult seista. Jälitustegevuse taga võib olla ka võõras, kes soovib kogutud andmeid kuritarvitada. Oma seadmeid tasub seetõttu regulaarselt kontrollida ja vaadata üle, millised programmid taustal töötavad või milline tarkvara on kasutusel. Veenduge, et teie arvutisse on installeeritud kaasaegne viirusetõrje programm, kahtluse korral muutke esimese asjana ära kõik oma paroolid ja teavitage sellest ka oma lähikondlasi, sest teie konto kaaperdanud inimene võib neile saata eksitava sisuga kirju – näiteks palvega saata raha.
Internetiturvalisusega seotud probleemide ja küsimuste korral võib pöörduda politsei- ja piirivalveameti veebikonstaablite poole. Lastega seotud küsimuste korral saab nõu ka Euroopa Komisjoni toel rahastatud projekti Targalt internetis veebilehelt või helistades üleriigilisel tasuta lasteabitelefonil 116111.
ANDERO SEPP, politsei- ja piirivalveameti veebikonstaabel
