Kui Vooremaa esindus Päde karjääri jõuab, on esimese vahetuse mehed proovilasud ära teinud ja asuvad laskeoskustesti sooritama. Leitnant Hardi Perk, Jõgeva malevkonna instruktor kamandab mehed laskemoona järele ja käsib neil siis lamamisasendi sisse võtta: esimesed kuus lasku tuleb nimelt sooritada lamades. Leitnant Perkil on stopper käes ja vile suus, sest lasta tuleb ajapiiranguga: esimesed kaks lasku peavad kumbki viie sekundi, järgmised kaks lasku kumbki kolme sekundi ja viimased kaks mõlemad viie sekundi sisse mahtuma. See tähendab seda, et saja meetri kaugusel asuvat märklauda pole aega just väga pikalt sihtida. Aga ega lahingolukorraski sihtimisaega ülearu ole.
Põlvelt lastakse kolm lasku ajapiiranguta, püstiasendist kolm jälle ajapiiranguga, ainult et poole lähemalt, st 50 meetri kauguselt. Järgneb kõige põnevam osa: tabamuste kokkulugemine. Silmi häbi pärast maha lööma keegi ei pea, sest kõigi tulemused jäävad hinde “hea” (8-10 tabamust) või “väga hea” (11-12 tabamust) piiridesse.
Seenior ja juunior
Raivo Saar on kõik 12 kuuli märklauda kihutanud Aga ta on ka üks Jõgeva maleva paremaid laskureid, kes esindab malevat suurematelgi laskevõistlustel ja kui vaja, asendab leitnant Perki laskeharjutuste läbiviimisel. Veel juhendab ta Jõgeva Ühisgümnaasiumi ruumides tegutsevat noorte laskeringi.
“Laskmine on minu meelest mõnus hobi, mis ei nõua suurt füüsilist koormust, küll aga rahulikkust, täpsust ja keskendumisvõimet,” ütleb Raivo Saar. Samu omadusi läheb tal tegelikult vaja ka keevitajatöös. Ja täpne laskurikäsi tuleb kasuks ka jahil käies. Relvaarmastuse ja laskmishuvi on ta pärandanud poeg Reimolegi.
Kui teise vahetuse mehed, Reimo sealhulgas, esimese proovilaskude seeria on ära teinud, nendib Saar seenior:
“Peab vist püssi puhastama.”
Saar juuniori lasud kipuvad nimelt täpsemad olema kui Saar seeniori omad. Ja kuigi testi eest hinde saamisel läheb tabamusena arvesse märklaua mistahes piirkonnale pihta saamine, pole meeste omavahelises mõõduvõtmises sugugi tähtsusetu, kui palju keegi kuut, seitset, kaheksat, üheksat või kümmet tabab. Kui teinegi vahetus testi sooritanud, selgub, et peale on jäänud siiski Saar seenior. Ja et “kolmemehi” seekord testisooritajate hulgas polegi: kõik saavad kirja “hea” või “väga hea”.
Lootusetuid pole
“Laskeoskustesti peavad kord aastas sooritama kõik relva omavad kaitseliitlased, eriti aga need, kes relva kodus, mitte staabis hoiavad,” ütleb Hardi Perk, lisades, et mõistagi on kõik mehed ka korraliku relvakoolituse läbi teinud.
Relvaalaseid teadmisi on meestel hiljuti uuendada tulnud, sest viimase aasta jooksul vahetas Kaitseliit oma senised põhirelvad, Venemaal toodetud AKd ehk Kala?nikovi automaadid Rootsi päritolu AK-4de vastu välja.
Padruneid kulub laskeharjutusel omajagu, aga õnneks ei pea malev neid oma eelarveraha eest muretsema, vaid need saadakse peastaabi kaudu. Nii et laskemoona puudumise taha ükski laskeharjutus ei jää. Ei peaks jääma ka transpordi taha: oma autoga laskeharjutusele tulnud kaitseliitlasele makstakse bensiinikulu osaliselt kinni.
Mõistagi ei saa kõik mehed kõigile laskeharjutustele tulla. Aga just lasketulemused on ühed põhinäitajad, mille järgi mehi Kaitseliidus hinnatakse. Kuigi mitte ainsad. Küsimusele, kas Kaitseliidus mõni selline mees ka on, kes muidu igapidi tubli, aga märklauale üldse pihta ei saa, vastab Hardi Perk:
“Sellist lootusetut juhtumit pole minu silmad veel näinud. Pealegi on Kaitseliit vabatahtlik organisatsioon ja sellised mehed, kel mingit relva käsitsemise soodumust ei ole, siia ilmselt ei tulegi,” arvab Hardi Perk, kel lisaks kaitseliitlastele koolitanud ka kaitseväe all- ja reservohvitsere: veel mõned aastad tagasi töötas ta nimelt kaitseväe Meegomäe lahingukoolis.
Perki sõnul on Jõgeva maleval laskeharjutuste korraldamisel omavalitsustega hea koostöö. Ilma omavalitsuse loata ei tohi ju nende territooriumile püssi paugutama minna. Päde karjääri tahaks Kaitseliit tegelikult tulevikus üldse korraliku, kõigile turvanõuetele vastava lasketiiru rajada. Aga kuni see maatükk veel Kaitseliidu oma pole, pole mõtet midagi ehitama hakata.
See, et Eesti nüüd NATO ja Euroopa Liidu täieõiguslik liige on, seab Hardi Perki sõnul Kaitseliidule senisest palju suuremad kohustused. Mistõttu Kaitseliit on praegu eriti huvitatud uute liikmete värbamisest.
“Mehi on Jõgeva malevas kirjas küll tervelt 500, aga paraku on nende hulgas palju päästeteenistujaid, poliitikuid, maavalitsuse ametnikke jt, kes ei tule relvaüksuste moodustamisel arvesse, kuna kriisiolukorras ei saa nad tegutseda kaitseliitlastena, vaid neil on oma põhiametist lähtuvalt hoopis teised kohustused. Nii et hea meelega näeksime, et kõik sõjalisest õpetusest, relvadest ja distsipliinist huvitatud mehed, eriti kaitseväeteenistuse läbiteinud, meiega Jõgeva maleva telefonil 776 6748 ühendust võtaksid,” ütleb Hardi Perk.
RIINA MÄGI
