Ohutuslaagrit “Kaitse end ja aita teist” korraldati Jõgevamaal juba kaheksateistkümnendat korda. Uuendusena viidi see sel korral läbi Tabivere vallas Kõnnujõe talus, kus praktiliste harjutustega ja loengutega tehti enam kui sajale noorele selgeks enese ja teiste aitamise põhitõed ekstreemsetes olukordades.
“Kaitse end ja aita teist” on iga suve algul olnud Jõgeva koolinoortele oodatud sündmus. Laagris on läbi aastate pakutud lõbusat tegevust ja vajalikke koolitusi. Enese ja teiste ohutuse tagamise nipid tehakse selgeks reaalseid olukordi läbi mängides.
Laagris osales üle saja Jõgevamaa kooliõpilase 6.-8. klassidest ja tänavu viidi see läbi Kõnnujõe talus. Laagri peakoordinaator Eha Anslan sõnas, et asukohavahetusega sooviti vaheldust ning oluline oli ka Kõnnujõe soodsam hinnakiri.
Asukohavahetusest tulenevalt olid ka ülesanded veidi teisiti üles ehitatud. Varem peeti laagrit Kuremaa järve ääres Udu talus ning seal oli veeohutuse õpetamise jaoks laagriliste päralt terve järv. Kõnnujõe talu juurest voolab aga mööda kitsas ning selles kohas ka suhteliselt madal Laeva jõgi. Siiski viidi nii jõe kaldal kui jõel ka veeohutusega seotud koolitused läbi. Laagriliste kanuud jäid sageli jõepõhja kinni, kuid lapsed said instruktorite kinnitusel üsna hästi hakkama.
Elektriohutusest teatakse ikka veel vähe
Orienteerumisvõistlus oli sealsel maastikul üsna ekstreemne. Võistluse läbiviija Toomas Puss püüdis kontrollpunktid paigutada nii, et osalejad ei peaks pikalt padrikutes ja soistel aladel sumpama. “See maastik on orienteerumiseks otse välja öeldes üsna rõve. Paigutasin kümnest kontrollpunktist kuus laagriplatsi ümbrusse, kuid neli punkti jäid ikkagi kehva läbitavusega alale,” rääkis Toomas Puss. Samas oli tagasiside orienteerumisraja läbinutelt üldiselt positiivne ning rada ei peetud ülemäära raskeks.
Teist aastat järjest osales ohutuslaagris elektrivõrgu ekspertgrupp ja laagrilistele räägiti elektriga seotud ohtudest. “Õige käitumise korral on pea kõik elektrist tulenevad ohud välditavad ja veerand elektriga juhtunud õnnetustest on seotud lastega,” rääkis elektriohutuse koolituse vajadusest Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist Kalle Kutti. “Ohutunde puudumisest kõnelevad ka hoitavad näited. Möödunud aasta üks traagilisim elektriõnnetus toimus Tartumaal, kus 15-aastane poiss ronis sõpradele mulje avaldamiseks alajaama katusele ning võttis kinni alajaama isolaatoritest. Hulljulge ja mõtlematu käitumine põhjustas raskeid vigastusi, poiss ja sai eluohtliku elektrilöögi,” lisas Kutti. Ka Eha Anslan kinnitas, et elektriohutusest teatakse üldiselt vähe, kuid aastaga on laste teadmised õnneks ka selles vallas paranenud.
Kangelast ei ole tarvis mängida
Punase Risti töötajad näitasid noortele, kuidas õnnetuse korral esmaabi anda. “Kõige tähtsam on abi osutamisel veenduda iseenda ohutuses,” rõhutasid Punase Risti liikmed. Ühes olukorras mängiti läbi olukord, kus poiss oli kukkunud lagunenud maja katuselt alla rusudele ning oli nüüd teadvuseta. Uisapäisa appi tõttama minna oleks olnud antud olukorras vale lahendus, sest hoone oli varisemisohtlik ning selline käitumine oleks ohtu seadnud nii päästetava kui ka päästja. Selles olukorras oli õige teha kannatanu tervislik seisund kindlaks kaugemalt ning kutsuda välja kiirabi ja päästeteenistus.
“Kangelast pole tarvis mängida, sest see võib mõnes olukorras teha rohkem kahju kui kasu,” rõhutasid Punase Risti töötajad.
Laagri korraldajad avaldasid rahulolu selle üle, et ohutusnõudeid oskavad noored üsna hästi täita ning teavad riskidest piisavalt palju. Eriti hästi tuldi sel korral toime tule- ja veeohutusnõuete täitmisega. Uuendusena viidi läbi ka raudteeohutuse teemaline loeng. “Noored rääkisid sellel teemal aktiivselt kaasa. Nad teadsid, miks ei tohi rööbastele esemeid panna ega rongi millegagi loopida. Arutleti selle üle, kui pikk on rongi pidurdusmaa ning kes saab midagi selle heaks teha, et inimene rongi alla ei jääks. Kõik noored teadsid, et kui raudteel liigub inimene, saab vedurijuht pidurdada, helisignaali anda ja veduri aknast karjuda, kuid tal pole võimalik kuhugi kõrvale keerata ega rasket rongi kiiresti peatada,” rääkis Eha Anslan.
Laagrilistel tuli ette valmistada ka reklaamklipp teemal “Miks on oluline aidata”. Põhiliselt tõid võistkonnad välja fakti, et kui ulatad ise abikäe, siis tullakse ka sulle appi. Eraldi märgiti ära Jõgeva ühisgümnaasiumi võistkond, kes etendas näidendi, kuidas siil Kalevipojale hüva nõu pakkus ning Kalevipoeg Saarepiiga murtud jalaluu oma mõõga abil lahasesse pani. Laagri võistkondadest tuli üldvõitjaks Jõgeva gümnaasiumi võistkond koosseisus Grete Rüütli, Anita Maasalu, Rimonte Valancauskaite, Kreete Pärtelpoeg, Andrea Randmaa, Renee Köök, Artur Nael, Egert Möller, Almar Kaarend ja Martin Kuusik ning nende õpetajad Kersti Kruus ja Merge Oja.
i
EILI KOITLA
