Kaire Põldmaa on alates 2013. aasta septembrist töötanud Jõgeva põhikooli kehalise kasvatuse õpetajana ja 5d klassi juhatajana. Külmapealinna meelitas noore õpetaja uus loodav põhikool, samuti Jõgeva linna soodne asukoht. Miks ta selle ameti valis ning mis teda koolis hoiab?
Millal said aru, et soovid saada õpetajaks?
Kehalise kasvatuse õpetajaks tahtsin saada juba gümnaasiumis õppides. Spordialadest harrastan ise meelsamini korvpalli, ujumist, jooksmist, suusatamist ja jalgrattaga sõitmist. Olles ise mitmekülgne sportija, tundus kehalise kasvatuse õpetaja amet olevat ainuõige, tegemaks seda, mis tõeliselt südamelähedane.
Mis on õpetajaameti suurim võimalus?
Kõige raskem on õpetajaameti juures kasvatustöö, õigete väärtushinnangute kujundamine. Arvan, et suurim väljakutse õpetajatöös on vastutus. Tuleb vastutada teiste inimeste laste eest, nende füüsilise tervise eest. Õpetajatöös märkab sedagi, et kõikidel õpilastel ei olegi selliseid kodusid, kus end turvaliselt tunda ja armastatud olla, sellele mõtlemine teeb kurvaks.
Kuid mis teeb selle ameti siis põnevaks ja vahvaks?
Õpetajaameti teevad põnevaks loomulikult õpilased. Neile saab uusi teadmisi ja oskusi õpetada. Näiteks õpetasin suusatunnis 5. klassi poistele paigalpöördeid. Kui olin kõik pöörded ette näidanud, ka hüppepöörde, arvasid nemad, et õpetaja on nii PRO (professionaalne)! Kõige suurem rõõm on see, kui õpilane on õnnelik mõne uue omandatud teadmise või oskuse üle. Siis rõõmustan ka mina, et oskangi õpetada, olengi õpetaja!
Oma klassi lastega saan käia kinos, teatris, veekeskuses, rabamatkal. Arenguvestlustel küsisin oma klassi õpilastelt, mida nad minult kui klassijuhatajalt ootavad. Sain siiraid vastuseid: “Kõik on täiuslik” ja “Sa oled kõige parem õpetaja”!
Kehalise kasvatuse tund on kindlasti paljude õpilaste lemmik, sest siis saab klassiruumist välja. Mis valmistab selle tunni õpetamise juures Sulle rõõmu?
Kindlasti värskes õhus viibimine ja füüsiline aktiivsus. Mind kui kehalise õpetajat rõõmustab see, kui õpilased naudivad sportimist, kui neile see meeldib. Eriti vägev on, kui õpilased ise, vabatahtlikult tulevad pärast koolipäeva suusatama, jooksma või korvpalli mängima.
Kahjuks on õpilaste füüsiline vorm kehvem, kui õppeaasta alguses arvasin. Vastupidavusest, lihastoonusest ja tahtejõust on puudu! Tõendeid ja vabastusi tuuakse üldjuhul siis, kui õpilane ongi haige olnud. Kehalise tunnist tõendite abil viilijaid on üksikuid. Pigem “ununevad” vajalikud riided koju. Üldjuhul on 4. ja 5. klasside poisid ja tüdrukud need, kellele kehalise kasvatuse tund alati lühikeseks jääb ja liiga vara lõpeb. Nemad veel naudivad seda, viitsivad ja tahavad sportida!
Miks Jõgeva?
Jõgeva on armas väike linnake, siin elavad vahvad lapsed, koostööaldis lapsevanemad, tublid ja abivalmis kolleegid. Jõgeval on suur staadion, talviti võimalus suusatada, puhas, reostamata õhk – välitundide läbiviimiseks on tingimused väga head. Samuti hakatakse renoveerima koolimaja ja loodetavasti on meil varsti ka korralik spordikompleks. Need ongi põhjused, miks on Jõgeval hea õppida ja õpetada. Sügaval sisimas unistan väikesest majakesest Jõgeva linna lähistel…
i
MARIANNE VÕIME
