Jõgeva vallavalitsuse sporditöö peaspetsialist Kaily Moones peab oma tegevusvaldkonnas oluliseks traditsioonide hoidmist, uute ideede genereerimist ning koostööd. Üheks kutsumuseks on talle edendada sporti ja terviseliikumist puhtas ja kaunis, hoitud ja kaitstud looduses.
Kaily on õppinud raamatupidamist, ettevõtte juhtimist ja hetkel õpib magistriõppes keskkonnapoliitika eriala. Bakalaureusetöö oli suunatud samuti loodusvaldkonda, kus sai uuritud mesilaste ja taimemürkide teemat. Võidud heinaniitmisevõistlustel on temast teinud Eestimaa parima vikatinaise.
Ajame Teiega juttu teisipäeval. Kui palju mahub tänasesse päeva sporti?
Tänane päev algas väga huvitavalt. Koos vallavanem Tiit Läänega korraldasime piduliku vastuvõtu Heino Põldojale, kellel oli 75. sünnipäev. Soovisime õnne ja rääkisime Heino pikast sporditeest ning huvitavatest seikadest, mis tal eluteel ette on tulnud. Nii kujunes hommikupoolik igati põnevaks.
Ka õhtupoole tuleb nõu pidada sporditeemadel ning arutada ürituste toimumist, samuti tuleb korraldustel pilku peal hoida. Jõgevale tuleb 13. augustil Baltic Chain Tour 2020 vahefiniš, mis toimub vallavalitsuse hoone ees. Selle ürituse raames korraldame ka Jõgeva valla rattapäeva. Ühtlasi toimub retroralli, mis on jõukohane igaühele. Osalemiseks on vaja vaid ratast ja mida vanem, seda parem.
Pärast tööd püüan alati leida võimalusi tervisesportimiseks, näiteks jalutan või jooksen Kuremaa terviseradadel. Mulle endale on saanud uueks hobiks tõukerattasport, mis Jõgevamaal pole veel väga levinud. Mulle on laenuks antud üks tõukeratas, millega sõidan nii maastikul, terviseradadel kui ka vahel tee peal. Sellega sõitmine on vaheldus ning annab väga hea üldfüüsilise koormuse. Tõukeratta võistlusrattad on hoopis erinevad neist tõuksidest, mida oleme harjunud linnapildis nägema. Kiiruse arendamiseks peab omandama tehnika ja eks ma sellega tegelen. Aeg näitab, kas see ala jääb minu tegevustesse ka edaspidi.
Kus on Teie juured?
Mu suguvõsa pärineb Ida-Virumaalt. Koolis olen käinud juba Palamusel, kuhu vanemad töökoha valikul elama asusid. Praegu elan Jõgeva vallas Alavere külas.
Mis annab Teie koduküla ümbrusele looduslikku ilu?
Lähedale jääb Laiuse mägi. Kui inimesed külas käivad, imetlevad nad seda voort väga. Hästi ilus on Kuremaa veski. See vaade, mis sealt avaneb, paneb paljud ahhetama. Kuremaa terviserajad, mis on mu kodule lähedal, on väga populaarsed ning võimaldavad mitmekülgset liikumist ja sportimist. Kogu ümbritsev loodus on väga kaunis oma voorte, metsade ja põldudega.
Palju Alavere külas üldse elanikke on?
Tegemist on väikse külaga Kuremaa ja Laiuse vahel. Palju elanikke meil pole, kuid väikse küla kohta piisavalt.
Kust pärineb Teie energia?
Tegelikult on mul tegutsemistahe olnud juba lapsest saadik ja energiat on alati jätkunud. Tantsupisikut sai rahuldatud Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumis, kus tantsisin segarahvatantsurühmas, mida juhendas nimekas rahvatantsuõpetaja Helgi Värnik.
Ega seal väga vastu hakata ei saanudki, kui õpetaja ütles, siis tuli tantsida. Pääsesime oma rühmaga ka tantsupidudele, millest on väga head mälestused jäänud.
Pärast kooli lõpetamist käisin veel mõned aastad edasi tantsimas, kuid töö ja koolid võtsid aja ning tantsimine jäi pooleli.
Koolis tegelesin mitmekülgselt spordiga, eriti meeldis kergejõustik ja jooksmine. Minu kehalise kasvatuse õpetaja Ester Laumets annab ka täna tunde Palamusel ning tema toonased õpetussõnad on tänini meeles.
Kooli ajal sai käidud nii valla kui ka maakonnavõistlustel, kus õnnestus nii mõnigi kord medalitega tagasi tulla. Võimalusi sportimiseks jätkus, alati ei saanud aga kaasa rääkida ja võib-olla poleks väga osanudki. Siis oli olulisem, et saaks midagi teha ja kuskil võistlustel käia.
Praegu Jõgeva vallavalitsuses töötades on mul aga olemas võimalus olla eestvedaja, taganttõukaja, pilgu peal hoidja. See töö on mulle endale huvitav ja paneb ka silma särama.
Tegelikult oletegi ju erialalt põllumajandusspetsialist?
Ma olengi maal kasvanud ja keskkonna- ning põllumajandusesõbralik inimene. Kui Luua metsanduskoolis õppisin raamatupidamist, oli lisaerialaks metsandus. Eesti maaülikoolis õppisin põllumajanduse suunal ettevõtte juhtimist. Magistriõpingud on pooleli keskkonnapoliitika erialal. Nii on hariduse omandamisel pidevalt läbi jooksnud loodussuund, mis on mulle spordi kõrval väga südamelähedane.
Mis kasvab Teie koduaias?
Ennekõike on mul lilleaed. Köögiviljapeenraid on vähemaks jäänud. Keldrisse panemiseks enam midagi ei kasvata.
Mis on keskkonnapoliitikas eriti oluline?
Ennekõike keskendutakse keskkonnapoliitikale omavalitsuse tasandil sellele, kuidas saame oma piirkonda paremaks teha. Tähtis on, et kodupiirkonnas oleks endal puhtam keskkond ja jätaksime selle ka lastele. Igapäevane keskkonnasäästlik käitumine kujundab meie keskkonda ja ümbrust. Alati on mõistlik alustada endast ja siis lähiümbrusele tähelepanu suunata.
Samas võimaldavad omandatavad keskkonnaalased teadmised töötada ka üle-eestilises poliitikas.
Mis Teid looduskeskkonnas häirib? Kas näiteks hooletu ümberkäimine prügiga?
Prügimajandus hakkab vähehaaval korda saama, ei ole enam väga märgata loodusesse loobitavat prügi. Kindlasti seda on, kuid vähem ja niivõrd silma ei hakka. Pigem häirib mind kui metsaskäijat see, et sageli lähed marja- või seenemetsa ja märkad, et lemmikmetsatukk on maha raiutud. Eks siis on küll natuke nukker tunne.
Samas mõistan ma ka metsanduspoliitikat ja raiete vajadusi, kuid mõnikord häirivad need tühjad metsalangid ikkagi. Samuti propageeritakse liigirikkuse säilitamise vajadust ja seetõttu võiks mõned piirkonnad jääda mitte nüüd just hooldamata, aga selliste kohtade niitmisvajadus on sageli üks või kaks korda suve jooksul.
Kuivõrd soosib Jõgeva valla elukeskkond siia uute kodude rajamist?
Kindlasti soosib, kuid seda tuleks rohkem välja tuua. Meil on ju väga puhas ja ilus loodus. Kes kaugemalt tulevad, need ainult imestavad ning ütlevad, et kui kena meil siin on. Me peaksime rohkem oma looduslikke eeliseid reklaamima ja neile rohkem tähelepanu pöörama.
Tihti on nii, et ise oleme harjunud selle iluga ning võtame seda tavalisena. Jõgeva vallas on turvaline ja rahulik elada ning sellist keskkonda kodude rajamisel just eelistataksegi.
Kuidas seletada, et põllumajanduse ja keskkonna asjatundjast on tänaseks saanud sporditegelane?
Olen maast madalast spordi sees olnud ja samas maatüdrukuna üles kasvanud. Need kaks valdkonda on minuga kogu aeg kaasas käinud. Kindlasti ei lahutaks ega eraldaks ma neid, sest spordi tegemine ning looduses käimine ning selle tundmine on tervise seisukohast väga vajalikud.
Jõgeva valda sporditöö peaspetsialistiks ei tulnud Te mitte põllumajandusvaldkonnast.
Seda tõesti mitte. Töötasin väga pikalt kohtutäitur Ivi Kalmeti büroos, kus tuli teha väga erinevaid töid ning suhelda inimestega ja seda mitte just väga meeldivatel teemadel.
Kas kohtudes inimestega, kellelt täitur võlga nõudis, tundsite ka hirmu?
Mõnikord kiputi ähvardama küll. Hirmu ma aga ei tundnud, pigem kasvatas väga paksu naha.
Ehk teete kunagi valiku spordi või keskkonnapoliitika kasuks?
Pigem püüan need alad ühendada. Koroonaviirusest tingitud eriolukord näitas, kui palju on Eestis võimalusi looduses treenimiseks ja tervisespordiga tegelemiseks. Loodus vajab hoidmist ja kaitsmist, aga ka paremat ära kasutamist terviseliikumise ning spordi huvides.
Kes Teie peres veel spordist lugu peavad?
Tütar Kärtyn Kaljusalu, kes on 17-aastane, on alates teisest klassist käinud kergejõustikutrennis treener Piret Kolli käe all. Tütar astub minu jälgedes ning tegeleb rohkem jooksmisega, kuigi ka teised alad tulevad tal päris hästi välja.
Kärtyn on mitmel korral väga edukalt võistelnud Eesti meistrivõistlustel, kust ta on toonud koju erinevates värvides medaleid. Suuremad saavutused sel aastal on teatejooksus Eesti meistrivõistlustelt kolmas koht ja 400 m tõkkejooksus 4. koht.
Valla ja maakonna tasandil on tal jooksus pigem olnud esikohad. Unistus on tal olnud proovida takistusjooksu, kas seda tegema hakkab, eks seda näitab aeg. Mõned aastad tagasi esindas ta ka Eesti noortekoondist Balti meistrivõistlustel, kus ta saavutas 1500 m jooksus 4. koha. Hetkel võtavad gümnaasiumiõpingud päris palju energiat ja seetõttu on toetus spordiga tegelemiseks väga vajalik. Poeg Karl Robin Kaljusalu tegeleb korvpalliga treener Märt Tralla juhendamisel. Pojale sobivad rohkem meeskonnaalad ja korvpall on tema vaieldamatu lemmik.
Kas Jõgeva valla spordielus on esindatud kõik põlvkonnad?
Jah, seda küll. Kõige paremini on küll esindatud kooliõpilased ja noored, keda treenerid ja õpetajad pidevalt suunavad ja võistlustele saadavad. Kõige keerulisemad on ehk lood tööealiste inimestega vanuses 20–35 eluaastat. See on vanus, kus minnakse õppima või luuakse pere ja spordile või treeningutele jääb aega väheks. Sporti harrastatakse, kuid võistlustele ei taheta väga tulla. Ei olda kindlad oma võimetes ja siis pigem ei julgeta tulla, mis on ka arusaadav.
Kahju on muidugi nendest tublidest sportlastest, kes lähevad mujale õppima mujale ja napsatakse ära teistesse klubidesse.
Paljud tulevad sporti tagasi veteranide arvestuses 35 +, kui juba lapsed suuremad, ning jääb rohkem aega spordile pühenduda. Nemad saavad võistelda Jõgevamaa spordiveteranide klubi korraldatavatel spordiüritustel. Neid üritusi on päris palju ja mõeldakse erinevate spordialade harrastajate peale. Paljud käivadki koos siis just seltskonna pärast, mitte niivõrd tulemust taga ajamas.
Teie tegevusvaldkonnaks Jõgeva vallavalitsuses on ka terviseedendus. Millised on prioriteedid?
Praegu käib Jõgeva valla terviseprofiili kokkupanek, mille põhjal näeme probleemkohti ja võimalikke meetmeid nende lahendamiseks. Mõtleme, millele rohkem tähelepanu vallas suunata, kas liikumisaktiivsuse tõstmisele, toitumisele, samuti on järjest suurenev probleem vaimne tervis. Kõik need valdkonnad peaks olema pidevad prioriteedid.
Sügisel toimub koostöös JAEK-iga koolis toitumisalane koolitus, kus lapsed õpivad koos vanematega juhendajate käe all tervislikumate toitude tegemist. Oluline on osata teha süüa võimalikult tervislikult, samas odavamaid ja lihtsamaid toiduaineid kasutades, mitte osta poest neid valmistoite, mis lõppkokkuvõttes tulevad kallimad ja mille kohta kunagi ei tea, mida nad täpselt sisaldavad.
Kõige kergem viis terviseedendust suunata on liikumisaktiivsuse tõstmine, selleks pole rohkem vaja, kui piisab looduses jalutamisest, terviseradadel kõndimisest või mõnest rahvaspordiüritusest osa võtmisest.
Millistel spordialadel on Teil endal kõige paremad tulemused?
Ikka jooksus. Eelmisel aastal olin veteranide arvestuses Eesti tasemel 1500 meetri jooksus kolmas. Jõgevamaal on medalikohti võidetud nii 100 kui ka 800 meetri jooksus.
Kas harrastate ka ekstreemsporti?
Ei, päris selliseid asju ei tee. Pigem püsin kahe jalaga maa peal, aga kui, siis metsas meeldib liikuda. Ekstreemi ei otsi, pigem lõõgastust. Rohkem meeldib mulle sportida individuaalselt, kuigi ka võistkonnas on tore. Meeskondlikud alad on toredad seltskonna mõttes, aga mulle meeldib rohkem kontrolli enda käes hoida.
Millega seletada, et olete teist aastast parim naine üle-eestilistel vikatiga niitmise võistlustel, mis toimunud Eesti rahva muuseumi territooriumil?
See tuleb endalegi üllatusena. Otseselt pole ma ju nendeks võistlusteks ei treeninud või ette valmistanud. Konkurentideks on staažikad niitjad. Mul on läinud aga hästi. Ju on siis niitmine käe sees.
Möödunud aasta võistlustest juba Vooremaas kirjutasime, missugused olid eredamad hetked tänavu?
Kohtunikud tõstsid esile mu oskuslikku niitmisstiili just eelvoorus, kus oli vaja aja peale niita. Kiirustades võib ju nii mõndagi valesti minna, aga suutsin väga head taset hoida.
Võistlustel tuleb keskenduda ennekõike endale, niita hästi ja puhtalt, samuti loeb ka aeg, mis tööks kulub. Samuti käisin teist korda ka võistlemas Soomaa vikatimehe võistlusel, kus eelmisel aastal saavutasin kolmanda koha ja sel aastal kordasin oma tulemust.
Soomaal on meeste ja naiste arvestus koos, sel aastal jäid minu ette kaks meest. Tagasiside nii Soomaalt kui ka Tartu võistluselt oli väga hea.
Kui eelmisel aastal vaadati mind veel võõristavalt, siis sel aastal tundsin, et olen sellesse seltskonda vastu võetud ja minuga täitsa arvestatakse. Kutsuti uuesti külla ning pakuti võimalust uue töövahendi soetamiseks, mis oleks valmistatud just minule endale. Sellised asjad teevad ainult rõõmu.
Millega kodus niidate?
Niidan tihti, kuna aed on suur, aga ikkagi muruniidukiga. Vikatiga niidan käe harjutamiseks neid kohti, kuhu niidukiga ligi ei pääse, puude alused ja metsa servad.
Mitu vikatit Teil kodus on?
Hetkel kolm. Päris esimese vikati ostsin poest. Kaks vikatit olen auhinnaks saanud. Eelmise aasta Tartu võiduvikatiga niitsin selle aasta võistlustel ja läks väga hästi. Hirm oli küll, et äkki läheb katki, kuid sain ilusti hakkama ja jäi terveks.
Sel aastal sain auhinnaks Austria vikati, mille vars ehk lüsi on teistsuguse kujuga. Seda pole veel kasutanud. Üks vikat, mis tehakse täpselt minule, on veel valmimisel. Siis saan hakata seda kasutama ja võiduvikatid jäävad ilu pärast alles.
Milliseid ideid olete Jõgeva valla sporditöö eestvedajana välja pakkunud?
Suuri ideid polegi veel väga jõudnud ellu viia. Kevadeks oli planeeritud juba nii mõnigi üritus, kuid märtsis riigis kehtestatud eriolukord tõmbas nendele plaanidele kriipsu peale.
Hetkel üritame leida kevadistele iga-aastastele üritustele sobivaid uusi aegu. Üldjuhul suvel suuri võistlusi ei ole, kuid sel aastal tuleb leida lahendusi ja teha kompromisse, kuidas plaane muuta.
Päris ära on jäänud vaid mõned üksikud võistlused ja need on ka seotud pigem mingi konkreetse kuupäevaga. Võistlusgraafikud sportlastel on hetkel väga tihedad, kus mõnel nädalavahetusel kattuvad paljud võistlused. Uusi üritusi nende vahele mahutada on üpris keeruline. Minu jaoks on hetkel oluline tugevdada koostööd erinevate piirkondade vahel. Enne oli Jõgeva vald ja selle piirkonna üritused. Nüüd on vallale lisandunud Palamuse ja Torma kant ja nende traditsioonid ja üritused. Eesmärk on saada ikka sport ühte sammu astuma ja et erinevad kogukonnad oleks üritustesse kaasatud. Tähtis on tekitada treeneritele ja sportlastele tunne, et nad esindavad ühte Jõgeva valda.
Sporditöö peaspetsialisti töö ei ole mitte niivõrd sündmuste korraldamine, vaid juhtimine ja nõu andmine.
Jõgeva linna tuntakse saalihoki pealinnana. Millistel spordialadel aga Jõgeva vallas veel häid arenguvõimalusi on?
Saalihokis paistis eriti silma esindusvõistkond, kes tõi koju võidukarika, mille nad ka värskelt kätte said.
Sel aastal on Tähe meeskond saanud väga suurte tunnustuste osaliseks, kõik meeskonnad on teinud väga head tööd treener Marko Saksingu käe all. Väga hea väljavaatega alasid on aga teisigi.
Paari nädala vältel on toimunud Eesti meistrivõistlused kergejõustikuks, kus palju medaleid on saanud treener Piret Kolli õpilased. Kergejõustikuks on suhteliselt keeruline tippu jõuda, sest konkurents on väga tugev. Raskejõustikuklubi Ramm sportlased koguvad järjest suuremaid ja väiksemaid võite nii maadluses, sumos kui ka rannamaadluses. Tiina Laurissoni juhendamisel tegutseva Vooremaa Vibuklubiga on ühinenud järjest rohkem noori, kellel on väga head tulemused. Väga tublid on jalgratturid, kes treenivad klubis Vooremaa Centrum, Kaido Kriidi juhendamisel. Neilgi on kohe tulemas Eesti meistrivõistlused, kust loodame häid kohti.
Saalijalgpallis FC Jõgeva Wolvesi ridades alustas talvel treeningutega naisterühm, kes on saanud maitsta ka võitusid.
Korvpallis, võrk- ja jalgpallis on Eesti tasemel väga raske tippu jõuda, sest tugevaid klubisid on Eestis väga palju. Kuigi tipuni jõudmiseks on veel ruumi, siiski omal tasemel ollakse väga tublid.
Igast klubist võiks nimetada häid sportlasi, kes saavad Eesti tasemel häid tulemusi ning kellel on väga head arengueeldused. Neid tuleb märgata ja arengule kaasa aidata.
Mida soovite ennekõike juurde õppida?
Midagi huvitavat ja põnevat juurde õppida on alati hea. Hetkel on suvi ja soov proovida veel mõnd uut spordiala. Samuti pakub huvi, millised on spordialased kogemused ja võimalused teistes omavalitsustes. Nii et lähiajal võib mind kindlasti näha teiste KOV-ide staadione ja spordihooneid külastamas. Võimalusi selleks avaneb kindlasti ka võistlustel käies ja uusi tutvusi luues. Nii saab ühendada ka tööalast ja isiklikku huvi. Oma tugevuseks pean suhtlemisoskust ja soovi teiste huvitavate inimestega suhelda. Nii on võimalik pidevalt oma silmaringi avardada, sest ise ei pruugi alati kõige parema idee või lahenduseni jõuda.
KAILY MOONES
Sündinud 16. märtsil 1978
Haridus
O. L. nim Palamuse keskkool
Luua kõrgem metsanduskool – metsanduslik raamatupidamine
Bakalaureus – põllumajandusettevõtte majandamine
Magister – keskkonnakorraldus ja- poliitika (pooleli)
Töö
2019 – … Jõgeva vallavalitsus – sporditöö peaspetsialist
Kuni 2001 OÜ Mercant – juhataja
2001–2009 kohtutäituri Ivi Kalmeti büroo – kohtutäituri abi
Tunnustused ja saavutused
2019 ja 2020 Eestimaa Looduse Fondi niitmisvõistluse kahekordne võitja
2019. aastal III koht ja tänavu III koht Soomaa Vikatimees
JAAN LUKAS
