Tallinnas Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avati veebruari keskel viies rahvusvaheline köitekunstnike näitus “Scripta manent”. 115 näitusetöö hulgast valis rahvusvaheline žürii välja kolm peaauhinna ehk Kuldraamatu ning kaheksateist ergutuspreemia saajat. Ühe ergutusauhindadest sai Jõgeva Kunstikooli direktor Kaia Lukats.
Rahvusvahelist köitekunstinäitust “Scripta manent” (see ladinakeelne väljend tähendab eesti keeles “Kirjutatu jääb”) korraldatakse Eesti Köitekunstnike Ühenduse eestvedamisel iga viie aasta tagant. Iga kord valitakse köitmiseks üks teos, mis tutvustab mingil viisil eesti kultuuri. Varasematel näitustel on köidetavateks tekstikogumikeks olnud näiteks Doris Kareva ja Jaan Kaplinski luulekogud, Veljo Tormise muusikaloengute materjal ja eesti laste kirjutatud jutud, mis osalenud Sten Roosi nime kandval muinasjutukonkursil.
Seekord köitsid 115 autorit 19 riigist Jürgen Rooste ja Eesti Kirjanduse Teabekeskuse koostatud luulekogumikku “Nimed, sõnad, nõiamärgid”, mis sisaldab kaheksa noore eesti luuletaja loomingut, mis tõlgitud mitmesse keelde. Kunstnikud, kes soovisid näitusel osaleda, tellisid endale nimetatud raamatu lahtilõikamata poognad, kujundasid ja köitsid need raamatuks ning saatsid konkursi korraldajatele. Paljud köitekunstnikud saabusid ka näituse 12. veebruaril toimunud avamisele, kusjuures tulijaid oli isegi Jaapanist.
“Näitusel “Scripta manent” on väga hea maine,” ütles Jõgeva Kunstikooli direktor Kaia Lukats. “Kui mõned rahvusvahelised köitekunstinäitused on publikule näha vaid mõne päeva, siis siinne hästi kujundatud näitus on avatud tervelt kolm kuud.”
Nahk ja teras
Kaia Lukats on õppinud nahakunsti nii Tartu Kunstikoolis kui ka Eesti Kunstiakadeemias. Kui Kaiat ennast huvitas algul eelkõige galanteriitoodete disainimine, siis tema esimene erialaõpetaja Rutt Maantoa kutsus teda ka köitekunstinäitustel osalema. Ajapikku on sellest kujunenud Kaia kunstnikutegevuse oluline koostisosa.
Praegu tarbekunsti- ja disainimuuseumis väljas oleva Kaia Lukatsi raamatu kaaned on nahast, mis on väljast sidrunkollane ja seest sinine. Raamatu pealkirja laskis ta graveerida harjatud roostevabast terasest plaadile, mille kinnitas raamatu esikaanele.
“Raamatu pealkiri on pikk ja lasergraveering roostevabal terasel tundus minu jaoks uus ja huvitav lahendus. Samas saab seda võtta ka kui vihjet raamatu koostaja Jürgen Rooste nimele või kaheksa autori noorusele: nende luule on roostest veel täiesti vaba,” selgitas Kaia Lukats.
Noorte energiast pakatavaid ja üllatavaid luuletekste sisaldav raamat vajas sisule vastavat kujundust. Et raamatu iga poogen sisaldab eri autori tekste, tuli Kaial mõte ümbritseda poognad vastava autori stiliseeritud portreega.
Kaia Lukatsil on köitekunstis välja kujunenud oma käekiri. Tihti tuntakse tema tööd ka autori nimesilti vaatamata ära.
“Mind ennastki üllatab, kui erinevaid töid saab ühe stiili raames teha. Erinevad teemad tingivad eri lahendusi ja tulemus on omanäoline,” ütles Kaia Lukats.
Vaja head ideed
Tema sõnul peab huvitava köite sünniks olema hea idee, mis ka raamatu sisu ja teemaga sobib. Rahvusvahelisel näitusel žürii tähelepanu pälvimine on aga Kaia meelest rohkem nagu õnneloos. Teistsugune žürii võiks valida teised auhinnasaajad. Tõsi, Kaial on õnnestunud näiteks “Scripta manenti” köitekunstinäitustel juba kolmas kord ergutuspreemia saada ning pälvida tunnustust ka kuuel välismaisel köitekunstinäitusel, nii et päris õnneasi see hindajate tähelepanu köitmine siiski olla ei saa.
“Scripta manenti” näitused on Kaia Lukatsi sõnul alati väga põnevad: üht ja sama teost raamatuks vormides on kunstnikud leidnud väga erinevaid lahendusi.
“Kui žürii sai köiteid oma käega sirvides kõik nende väärtused ära näha, siis näitusekülastajatel tuleb paraku piirduda raamatute klaasi tagant vaatamisega. Aga näitus on vaatamist väärt. Loodan, et ka Jõgeva kunstisõbrad leiavad aega seda külastada ja avastada, kui paeluv valdkond on köitekunst,” ütles Kaia Lukats.
Nii mõnigi näitusetöö erineb traditsioonilisest raamatust kardinaalselt. Erinevaid köiteliike, mis väljapanekus esindatud, ei jõua üles lugedagi. Levinuima köitematerjali — naha — kõrval on kunstnikud kasutanud aga paberit ja kartongi, akrüülklaasi, alumiiniumlehti jne. Isegi meekärg, herilasepesa tükid, linnusuled ja arvutidetailid on käiku lastud. Ka moodne tehnoloogia annab endast märku: ühe raamatu kaaned on valminud näiteks 3D printeris.
Näitus “Scripta manent V” on Tallinnas Laial tänaval asuvas tarbekunsti- ja disainimuuseumis avatud 10. maini.
“Scripta manent”
*Eesti Köitekunstnike Ühenduse eestvedamisel korraldatav rahvusvaheline köitekunstnike näitus, mis toimub iga viie aasta tagant Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.
*Tänavune näitus on järjekorras viies ning sellel osaleb 115 kunstnikku 19 riigist.
*Raamat, mida seekord köideti, sisaldab kaheksa eesti noore autori luulet kaheksas eri keeles.
*Rahvusvaheline žürii tunnistas peapreemia ehk Kuldraamatu vääriliseks Ingeborg Hartmanni (Saksamaa), Leelo Leesi (Eesti) ja Eiko Nakao (Jaapan) näitusetööd, 15 autorit, sealhulgas Kaia Lukats, said ergutusauhinna.
RIINA MÄGI
