Muudatused Jõgeva haridusvõrgus tulevad, sest nad on möödapääsmatud. See on üks kindlamaid aspekte, kuid sellega kindlus järgnevas artiklis ka lõpeb, sest järgnevad vaid kahtlused, kõhklused ja küsimused, et kas riigigümnaasium on ainuõige tee? Riigigümnaasium (10-12. klass) saaks olema Aia 34 asuvas hoones ehk praeguses Täiskasvanute Keskkoolis. See otsus tekitab nn. doominoefekti, kus püstiselt üksteise lähedale asetatud kivid hakkavad järjest kukkuma, kui üht neist liigutada. Gümnaasiumiosa asuks seal, kuid nad ei haara enese alla tervet hoonet. Liita Täiskasvanute Keskkool? Kas enamjaolt kõrgharidusele suunatud gümnasistid ja suuremal määral keskharidust tõendavat dokumenti taotlevad täiskasvanud õppurid loovad ühtse meelsuse, vaimsuse ja kuvandi koolist? Ükski pole tähtsam või vähem tähtis — küsimus on eriilmelisuses.
Millisesse koolihoonesse mahuks 1.-9. klass? Emb-kumb praegustest koolihoonetest jääks kitsaks ja tuleks kasutada ka teist hoonet, mis seeläbi jääb pooltühjaks. Missugused asutused sinna juurde tuua? Muusikakool, kunstikool, linnaraamatukogu? Nad eeldavad spetsiifilisi ruumitingimusi. Kas on raha, et need tagada? Primaarne on tegelikult küsimus, kas nende asutustega ja üldsusega on selle üle arutletud? Mis saab Alo klaveriklassist, ruumikitsikuses vaevlevast ja uue maja lootuses elavast raamatukogust? Mis saab kunstikooli tühjaks jäävatest ruumidest, muusikakooli hoonest ja linnaraamatukogu majast? Praegusel hetkel vastuseid ei ole, sest tervikpilt puudub. Vastused saabuvad protsessi käigus, kuid kas see on õige lähtekoht otsuseks, mis suured muudatused endaga kaasa toob?
Kas põhikooli lahutamisega gümnaasiumist kaasneb parem haridus, mis peakski ju olema reformi eesmärk? Miks ei kiirusta enamik Eesti koole õppeastmeid lahutama, vaid jätkavad täistsüklikoolidena? Hariduse sisu määrab õppekava, mis tuleb uus, sõltumata kooli vormist. Kas õpilasi saab riigigümnaasiumi puhul rohkem olema, sest Jõgeva haridusmajakas plingib kutsuvamalt kui Tartu oma? Kas riik toetab õpilaskodu ehitamist või aitab katta siia tuleva noore majutuskulusid? Kas kodu ja Jõgeva õpetajate toel siinse kooli kasuks otsustanud noor jääks riigigümnaasiumi? Raske prognoosida, sest otsus sünnib igas peres ja omad võlud ja valud on nii Tartus kui Jõgeval.
Loodavas riigigümnaasiumis peaks olema klassikomplekte kolm. Juba praegugi on raskusi kõrgharidusele motiveeritud õpilaskonna moodustamiseks selles ulatuses. Ja kui taset allapoole lasta, siis kas saame rääkida hariduse kvaliteedi tõusust? Õpilaste vähenemise trendi silmas pidades on oht, et lähemal kümnel aastal on ühel hetkel vaid kaks klassikomplekti, mis vähendaks veelgi õpetajate koormust. Kuivõrd ühitatavad on põhikoolis tundide andmine ja gümnaasiumis õpetamine? Kas tuleb tööd lisaks otsida väljastpoolt Jõgevat? Kumb kool saab sel juhul n-ö “oma kooliks”, või pole see oluline küsimus? Kas hinnatud spetsialist, kellel pole korralikku koormust, ei hakka mujale kippuma?
Riigigümnaasiumi puhul on tegemist olukorraga, kus riik pakub suurt investeeringut (räägitud on umbkaudu 50 miljonist kroonist) ühe koolitüübi ja hoonekeskselt ehk riigigümnaasiumi (Aia 34) raha. Oleme sattunud justkui telemängu “Võta või jäta”. Raha on loomulikult oluline argument, kuid kas ka ainus?
Kas Aia 34 on sobiv kaasaegse kooliruumi loomiseks? Kas on võimalik tutvuda RKAS-i eksperthinnanguga hoonele? Kui palju on ehituslikult võimalik teha ümberkorraldusi? Kas ja kui palju jääb sel juhul õigust linnal kaasa rääkida? Kas nii suur investeering sellesse hoonesse õigustab end? Tegemist ei ole ju mingisuguse võõra riigirahaga, vaid maksumaksjate panusega. Kurvaks teeb, et pea 20 aastat pärast taasiseseisvumist ei olda ikka peremehed, vaid pärisorja või rehepapi mentaliteediga, et mõisa köis…
Kas riik panustab Aia 34 hoonesse vajalikul määral ka kümne ja kahekümne aasta pärast? Kui linna halduses olev hoone jääb tähelepanuta, siis on poliitiline surve suurem, sest kohalikel valimistel saab vajadusel oma meelsust näidata, kuid ministrini ulatuda on raskem.
Mis saab lootusest ehitada tõeliselt nüüdisaegne, uus koolimaja? Kui valitakse see tee, mis saab Aia 34 hoonest? Kas koolide ühendamine ei vajaks põhjalikumat kaalumist? Kas peame olema esimeste hulgas, kes hakkavad riigigümnaasiumi eksperimenti oma linna hariduses ellu viima?
Kas riik ei võiks anda signaali, et leppige kogukonnas koolitüüp ja hoonete lahendus kokku ning tuleme appi ja aitame head lahendust finantseerida? Kui Haapsalu ja Viljandi riigigümnaasiumi näide tõendab mudeli elujõulisust ja paremust ning riik hiljem sama teed minna tahtjate jaoks raha ei leia, on tegemist küll millegi äraspidisega. Eesmärk peaks ju olema hea haridus…
Universaalne vastus neile küsimustele on, et kõik selgub, kui hakatakse ideed ellu rakendama. Hea, kui on inimesi, kelle süda on selles küsimuses valuta ja mõte mureta. Kuid kahtlusi, kõhklusi ja küsimusi ning ebaselgust on liialt palju ja riigigümnaasiumi ideed on praegu raske toetada.
PRIIT PÕDRA
TAISTO LIIVANDI
KALLE PIISKOPPEL
Jõgeva linnavolikogu IRL fraktsioonist
Artikli täisversiooni loe alates esmaspäevast www.vooremaa.ee
