Möödunud sajandi üheksakümnendate aastate algus oli Eesti maaelus mäletatavasti muutuste aeg. Tuli kogeda sotsiaalmajanduslikku ebakindlust, kuid kultuurielu püsis erksana ja tekkis ka uusi isetegevuskollektiive. Põltsamaa vallas Eskus loodi 1993. aastal seenioride naisrahvatantsurühm Murumemmed.
Naisrühma Murumemmed asutamise idee tuli meie maakonna tuntud ja tublilt traktoristilt Loniida Bergmannilt.
“Läksin toonase Esku ühismajandi peaveterinaararsti Mati Kivi juurde ja tegin talle ettepaneku meie juhendajaks tulla. Mati oli väga üllatunud, kuid mõtles asja üle põhjalikumalt järele ja andis siiski oma nõusoleku, ” meenutas ta.
“See oli 1. aprilli hommikul. Loniida ehk paljude inimeste jaoks Lonni tuli minu töötuppa, istus tugitooli ja tahtis, et tema jutt kohe ära kuulatakse ning vahele ei segata. Kui jutu ära kuulasin, siis mõtlesin algul, et tegemist on aprillinaljaga. Nii arvas muide ka üks “tüdrukutest”, kes esimesse tantsuproovi tulemata jättis, ” tuletas Mati Kivi hiljutisel juubelipeol naisrühma loomist meelde.
Nime Murumemmed pakkus rühmale välja Loniida Bergmann, kes pidas silmas laulu “Kungla rahvas”, kus tegelasteks ka Murueide tütred. Tantsijatel hakkas juba kollektiivi sünni ajal pensioniiga paistma, seepärast võeti nimeks Murumemmed.
Esimesed rahvarõivad Võisiku hooldekodust
Murumemmede esimene esinemine oli kakskümmend aastat tagasi juunis Kose-Uuemõisas peetud elulõngaklubide kokkutulekul. “Siis polnud meil veel oma rahvarõivaid, laenasime need Võisiku hooldekodust. Kogu Eesti publiku ees esinesime aga esmakordselt 1994. aastal Tallinnas üldtantsupeol ja selleks sündmuseks aitasin meie tantsijatele rahvarõivad õmmelda. Töö läks ladusalt, sest õmblemine on minu hobi. Paraku polnud toona saada rahvarõivasteks sobivat kangast. Esimesed triibuseelikud saime alles aasta hiljem, ” meenutas tollal Esku naftabaasis töötanud Milvi Siimer, kes on koos Erika Riipuse ja Evi Neilantiga kakskümmend aastat kodukandi kultuurikollektiivis tantsu löönud.
Ajaga muutub mõndagi
Kakskümmend aastat on ajaloos küll imelühike aeg, kuid inimeste elus muutub selle vältel mõndagi.
“Eks me kõik oleme vanemaks jäänud ja mõned ka manalateele läinud. Samuti on Murumemmede tegevust mõjutanud ka aegade muutumine maaelus.
Kui tantsimist alustasime, oli Eskus veel ühismajand, mis aitas ka mitmeid majandus- ja olmemuresid lahendada. Näiteks ei pidanud siis mõtlema, kuidas üheks või teiseks sõiduks bussi saada. Nüüd tuleb aga sellisel juhul hakata otsima toetajaid, kes esinemisreisid kinni maksaksid. Üheksakümnendate aastate lõpuaastad ja uue sajandi algus oli külaelus üsna stiihiline. Rahvas tuli siis sageli omaalgatuslikult kokku ja meid kutsuti ka nendele koosviibimistele esinema. Nüüd aga korraldavad kultuurielu enamasti seltsid. Meie kandis veab seda vankrit 2004. aastal loodud Esku külaselts, mis ühendab paikkonna kuut küla,” rääkis Milvi Siimer, kes on viimased kümme aastat Murumemmede kroonikaraamatusse üleskirjutusi teinud.
“Püüan ikka kõik esinemised kirja panna. Ja eks iga meie tantsimine jääb millegi poolest meelde. Näiteks Põlvamaal Intsikurmus toimunud tantsupeod on olnud erilised tänu Lõuna-Eesti kaunile ja ürgsele loodusele,” meenutas ta.
Kivi läks ja Kivi tuli
Milvi Siimer nimetas Mati Kivi väga asjalikuks ja pühendunud naisrühma juhendajaks, kellesse juba üliõpilasaastatel EPA-s tugev tantsupisik sisse läks. Kümnenda sünnipäeva paiku tuli jutuks ka Murumemmede tegevuse lõpetamine, sest otsa oli saanud Mati Kivi juhendamise aeg. Siis aga oli nõus sama tegevust jätkama tema abikaasa, samuti veterinaararst ja rahvatantsuentusiast Kaja Kivi.
“Pakkumine tuli ootamatult, kuid sellest võimalusest võeti kohe kinni. Ja eks see juhendajate vahetus oligi tegelikult üks pereprojekt,” lausus Kaja Kivi. Ta tunneb heameelt selle üle, et praegugi tantsib Murumemmede rühmas tosin naist nagu algusaegadel.
Kapell Triller lahutamatu kaaslane
Murumemmede lahutamatuks kaaslaseks on olnud Esku külakapell Triller. Kohe algusaastatel mõeldi sellele, kuidas tantsude saateks muusika tegemiseks tehnilisi vahendeid leida, sest magnetofone polnud ju alati käepärast. Murele leiti lahendus: muusikat hakkas tegema juba 1974. aastal loodud Esku külakapell, mida juhendab Ilve Miller.
“Oli üks triller, kelle nimi on Miller. Ja nii see asi läkski. Tantsurühm on vahva, kuid ainult koos muusikaga, ” rääkis Mati Kivi juubelipeol.
Murumemmede tantsurühma idee autor ja käimalükkaja Loniida Bergmann teeb praegugi Trilleris kaasa.
Üks tähtsündmusi kapelli ajaloos oli aga esinemine1994. aastal Adaveres, kui seal oli külas Soome Vabariigi president Martti Ahtisaari koos oma Eesti kolleegi Lennart Meriga.
“Naisrühma Murumemmed tugev tantsutahe on hoidnud elus ka kultuuripärandit. Mõistagi on sellel paigal vedanud ka kultuurilembeste juhendajatega, need on Mati ning Kaja Kivi,” ütles juubelipeol tunnustuskirju jaganud Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt.
Sünnipäevapidu peeti Esku koolimajas, kus Murumemmed ka proove teevad. “Need tantsunaised on väga innukad õppijad, neist kiirgab entusiasmi ja hakkamist,” kinnitas Esku-Kamari kooli direktor Eda Miljand.
Vaatamata aastate lisandumisele ja aeg-ajalt kiusavatele tervisehädadele, soovivad Murumemmed ikka edasi tantsida.
i
JAAN LUKAS
