Kes selleks just liiga noor pole, mäletab kindlasti, millise õhinaga Eesti linnad-vallad ja ja organisatsioonid paar aastakümmet tagasi välissidemeid sõlmisid. Küllap on neidki sõpru, kes muutunud situatsioonis üksteisest kaugenenud on, ent paljud suhted toimivad edukalt tänini. Kahe sõpruslinna, Põltsamaa ja Kokemäe kunstnikud ja käsitöömeistrid tähistasid kahekümne aasta möödumist omavahelise läbikäimise algusest sellega, et avasid Põltsamaal galeriis pART ühisnäituse.
Põltsamaa ja Soomes Pori lähedal asuva Kokemäe kunstnikud ja käsitööinimesed on kahekümne aasta jooksul päris tihedalt suhelnud. On vahetatud omavahel rühma- ja üksikautorite näitusi ning käidud vastastikku koolitusi läbi viimas.
“Kui kakskümmend aastat tagasi esimest korda Kokemäel käisin, olin kohapeal terve nädala,” meenutas Põltsamaa kunstiseltsi eestvedaja Ethel Hakkaja. “Sealse käsitööettevõtja Hanna Hakala-Rosuga tekkis meil kohe hea klapp. Nüüdseks on Hanna Kokemäe vanasse meiereisse ehk sealses kõnepruugis juustolasse vahva käsitöökeskuse rajanud. Suurteks sõpradeks oleme saanud ka kunstnikest abikaasade Christina ja Seppo Prepula ning paljude teistega.”
Kokemäe kunstirahva kahe aastakümne tagune esimene Põltsamaa-näitus leidis Ethel Hakkaja sõnul aset kiriklas.
“Tookord meil Põltsamaal nii suurt näituseruumi polnudki, et kahe sõpruslinna kunstnike ühisnäitust teha. Nüüd on meil olemas Kesk-Eesti kunstigalerii pART, kuhu kõik koos esinema mahume,” ütles Ethel Hakkaja.
Kahe sõpruslinna kunstnike ja käsitöömeistrite ühisnäitus “Kakskümmend aastat hiljem” avati augusti viimasel päeval. Galerii pART esimese, suurema saali on kahe linna autorid omavahel sõbralikult ära jaganud, tagumine, väiksem saal on põhiliselt külaliste päralt. Suures saalis saab näha põltsamaalaste Katre Arula, Kersti Poogi, Maike Johansoni, Tiina Aasa, Milvi Lojanderi ja Külli Kivisilla lapitöid ning Katre Arula autoritehnikas kostüüme.
Mitte lihtsalt kaltsuvaip
Kokemäe käsitöömeistrite loomingut esindavad seal Kari Huhtaineni küünlajalad, Riitta Hyyti diivanipadjad, Hanna Hakala-Rosu kootud tekk ning Tuovi Huhtaineni kaltsuvaibad. Huhtainen näitab, kuidas pealtnäha lihtsast kaltsuvaibast midagi sootuks enamat võib saada, kui hoolikalt toon-toonis värve valida, põnevaid kujundusnippe kasutada ning väga kvaliteetselt kududa.
Suure saali käsitööd on naabriks saanud Kokemäe professionaalse kunstniku Sami Rinne abstraktsionistliku maalisarja, Tapio Haapala graafilised lehed ja Põltsamaa kunstiseltsi liikmete ühisprojekti tulemusena valminud portreedekogumi, mis kannab ühist nimetust “Puudutus”.
“See, et realistlikud maastikumaalid lapitööde ja kaltsuvaipade naabriteks ei sobi, oli algusest peale teada, seepärast võtsimegi kunstiseltsiga ette projekti “Puudutus”, mille nime laenasime tänavuse laulu- ja tantsupeo pealkirjast,” ütles Ethel Hakkaja.
Tema sõnul pidi iga seltsi liige maalima portree, mis teda mingil viisil puudutaks ja mis poleks liialt realistlik. Osa seltsi liikmeid osales ühismaalimisel, osa täitis ülesande kodus. Mõnel valmis portree napi tunniga, mõni soovis tööd põhjalikumalt viimistleda.
Fantaasiarikas tagatuba
Valmis portreesid iseloomustavad tugevad valguse-varju kontrastid, lihtsustatud kujutamisviis ja ebaharilikud värvivalikud. Küllap oleks iga portree eraldigi vaatamist väärt, ent ühtse kompositsioonina seinale asetatult on tulemus veelgi ägedam.
Mängulist lähenemist jätkub ka väiksemasse saali. Seal rõõmustavad vaataja silma näiteks Christina ja Seppo Prepula maalitud bambusliistud, Seppo Prepula naivistlikud kolmemõõtmelised puittaiesed, mis meenutavad teatri lavamakette, Marika Nousiaineni vahva sari “Tütred” ning Marlene Lainio lustakad keraamilised pildid jänesepere elust. Keraamikat on selles saalis üldse päris palju: Christina Prepula taldrikuid ning Elina Törmä tasse, liudu ja päkapikke. Soomlaste tööde vahele on end “peitnud” ka põltsamaalanna Külli Kivisilla rakukeraamika. Fantaasiarikkale keraamikale pakuvad pARTi “tagatoas” seltsi Aila Rinne ja Katriina Heikola traditsioonilisemad taiesed.
Kui kakskümmend aastat tagasi käisid värskelt raudse eesriide tagant vabanenud eestlased Soomes, Rootsis või mõnes muus riigis elavate sõprade juures vahel ka lihtsalt imetlemas, kui ilus neil seal kõik on ja kui hästi lõhnab, siis rohkem on käidud ikka õppimas ja kogemusi vahetamas. Ning kunstis on see suhtlus olnud algusest peale võrdsete suhtlus.
“Suhted Kokemäe kunstnike ja käsitöömeistritega on meid ja meie maailmapilti palju rikastanud,” ütles Ethel Hakkaja.
Sõpruslinnade ühisnäitust saab galeriis pART vaadata 3. oktoobrini, siis rändab väljapanek üle lahe Kokemäele.
“Kakskümmend aastat hiljem”
Põltsamaa ja Kokemäe kunstnike ja käsitöömeistrite ühisnäitus, mis on pühendatud kahe sõpruslinna kunsti- ja käsitöövaldkonna ühistegemiste kahekümnendale aastapäevale.
Põltsamaalastest osalevad käsitöömeistrid Katre Arula, Kersti Pook, Maike Johanson, Tiina Aas, Milvi Lojander ja Külli Kivisild ning Põltsamaa kunstiseltsi liikmed.
Kokemäe autoritest osalevad Kari Huhtainen, Riitta Hyyti, Hanna Hakala-Rosu, Tuovi Huhtainen, Sami Rinne, Tapio Haapala, Christina ja Seppo Prepula, Marika Nousiainen, Marlene Lainio, Elina Törmä, Aila Rinne ja Katriina Heikola.
Näitust saab Kesk-Eesti kunstigaleriis pART vaadata 3. oktoobrini.
RIINA MÄGI
