Kahekümneaastane metsafirma tahaks laieneda, aga toetust napib

Kui tavainimese arvates on metsatööga tegelevate firmade omanikud eranditult püsti rikkad, siis OÜ Töörõõm juhatuse liikme Kalju Meeru sõnul on see müüt. Metsatöö on töö nagu iga teinegi: ka sel alal tuleb äraelamiseks pingutada ja kui tootmist laiendada tahad, ei kiputa sulle naljalt ka toetust pakkuma.


OÜ Töörõõm tähistab paari kuu pärast ehk täpsemalt 8. märtsil oma kahekümnendat sünnipäeva. Kui alguses tegutses firma lühikest aega Tabivere vallas Patastel ja tegeles põllumasinate remondiga, siis peatselt koliti Saare valda Voorele ning võeti sihikule metsatööd.

“Tegevusala vahetuse tingis ühelt poolt see, et meil oli päris palju talumetsa, teisalt see, et poeg Mart lõpetas Luua metsanduskooli ja soovis omandatud teadmisi praktikas rakendada,” ütles Kalju Meeru.

Töörõõm ongi Meerude perefirma: Kalju ja Mart moodustavad kahekesi selle juhatuse ning kontoris on tööl ka Kalju abikaasa ja Mardi ema Tiiu ning Mardi kaasa Siret. Algul kavatsesid Meerud tegelda vaid oma metsaga (seda on neil 200 hektari ringis), ent siis läks haare laiemaks, nii et nüüd pakutakse metsa ülestöötamise teenust ka teistele.

“Ajapikku on meil kujunenud välja kindlad koostööpartnerid, nagu näiteks AS Lemeks Tartu ja OÜ Picea Grupp,” ütles Kalju Meeru. “RMK tellimisel me praegu metsa üles ei tööta. Osa firmasid teeb RMKle paraku üle mõistuse odavaid pakkumisi ja me ei suuda nendega konkureerida.”

OÜ Töörõõm pakub praegu RMKle ehk Riigimetsa Majandamise Keskusele ainult metsaveoteenust. Firma kaks autot on viieaastase lepingu alusel koos juhtidega RMK käsutusse antud. Ülesanded annavad neile RMK logistikud. Töörõõmul on nendega pistmist ainult siis, kui juhtidele palka maksta või masinat parandada vaja.

OÜ Töörõõm mehed on käinud ka Rootsis ja Prantsusmaal tuulemurdu likvideerimas. Vahepeal tehti metsatööd ka Venemaal. Kõige kaugem paik, kus töötati, oli Kostroma oblast.

Varuosade pärast soolaputkasse

“Venemaal saab äri teha küll, aga suhteliselt lühikest aega. Lõpuks tõmmatakse sind ikka “lohku”, nii et pead ära tulema,” sõnas Kalju Meeru. “Piiri ületamine ja tollikontrolli läbimine on ka keerulised. Venemaal kasutatakse põhiliselt nende oma tehnikat, meie masinad on aga teise päritoluga ja varuosi tuli nende jaoks salaja üle piiri viia. Ükskord pisteti mind selle eest isegi soolaputkasse.”

OÜl Töörõõm on Voorel ka saekaater. Seal lõigatakse laudu kaubaaluste tarvis. Kogu toodangu ostab ära firma Lignator. Saematerjali saab Töörõõm sealt, kus ise metsa üles töötamas käib.

“Selle materjali maksumus arvatakse pärast meie osutatud teenuse hinnast maha,” ütles Kalju Meeru.

Metsatööd tehakse tänapäeval aasta ringi, aga ilm mõjutab metsas tegutsemise võimalusi tugevasti: kui maa on pehme, ei lase ükski metsaomanik suuri masinaid metsaalust lõhkuma.

“Kui möödunud suvel oli päris pikalt sellist aega, mil maa oli kuiv ja masinad metsa said, siis talv pole meid hellitanud: metsaalune on mäda ja masinaid peale saata pole võimalik,” ütles Kalju Meeru. “Ka möödunud talv oli ilmastikutingimuste poolest meile raske. Kui põllumeestel saak põua, liigvee või hanede pärast kannatab, hakkavad nood kohe kompensatsiooni nõudma ning neil on võimalik saada ka muid toetusi. Kui metsafirmal aga puud metsas pikali on ja ilm neid päästma minna ei luba, ei ole kusagilt toetust küsida. Ja panka, kes masinate eest liisingumakseid küsib, ei huvita, kas sa said tööd teha ja teenida või ei saanud.”

Vaja uut katust ja saepurupunkrit

Ka tootmise laiendamiseks pole Töörõõmu sugusel ettevõttel praegu kusagilt toetust küsida. Omal ajal ostis firma ära hooned, milles Lembitu kolhoos turbast istutuspotte oli tootnud, sealhulgas plekist kaarhalli. Kui sellele uue katuse peale saaks, võiks sinna paigutada saekaatri valmistoodangu, mis praegu saekaatri hoones varjul seisab. Kui saekaatri hoones vaba pinda tekiks, saaks seadmeid juurde muretseda ja rohkem toodangut anda.  Saekaatri juurde oleks aga vaja välja ehitada korralik saepurupunker. Praegune on kolmest raudbetoonpaneelist kokku monteeritud ja pealt lahtine. Vihm ja lumi sajavad sinna sisse ning tuul lennutab osa saepurust õuele laiali. Kõrgete seintega punkrist ei saa Töörõõm ka endal olemas oleva tõstukiga saepuru välja tõsta. Kui punker täis saab, tuleb firmast Reinpaul spetsiaalne tõstukiga auto kohale tellida, aga see ei saa iga hetk tulla.

“Kui oleks katusega ja küljelt avatav punker, saaks saepuru oma tõstukiga suvalise auto peale tõsta,” ütles Kalju Meeru. “Ka üks harvesteridest tuleks lähiajal välja vahetada: sellel on 25 000 töötundi juba täis tiksunud. Paraku pole ei EASil ega ka PRIAl meile praegu ühestki meetmest toetust pakkuda.

“Töörõõmu sugustele ettevõtetele EAS tõesti praegu investeeringutoetusi ei jaga,” ütles Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Tiit Urva. “Toetatakse eelkõige suure ekspordipotentsiaaliga ettevõtteid. Väikeettevõttel pole selle toetuse saamiseks vajalike ekspordimahtudeni enamasti võimalik jõuda. Nii et praeguses olukorras tuleks investeeringute tegemiseks võtta pangalaenu ning uurida, kas KredEx saaks selle garanteerimise enda peale võtta. Tulevikus tasub aga lootusrikkalt vaadata PRIA Leader-meetme poole. Kui see Euroopa Liidu alanud rahastusperioodil uuesti avaneb – ja loodetavasti juhtub see tuleval aastal –, siis tasuks Töörõõmul küll proovida sealt oma laiendusplaanide teostamiseks raha küsida.”

OÜ Töörõõm pole Kalju Meeru sõnul kahekümne aasta jooksul kordagi toetust saanud ja kui ka nüüd ei saa, ega siis püssi põõsasse visata.

“Kontori- ja töökojahoone, mis kujutas endast ostes põhimõtteliselt vaid nelja seina, oleme näiteks täiesti oma jõududega korda teinud,” ütles Kalju Meeru.

Kontorihoonesse on rajatud ka sellised ruumid, mis töötajate elu mõnusamaks teevad: seal on saun, kaminaruum, kus puhata või soovi korral perepidu pidada, ning söögisaal, kus Voore külalistemajast toodud lõunasuppi süüa.

“Oleme oma 26 töötajaga valla suurim tööandja,” ütles Kalju Meeru. “Tõsi, kõik meie töötajad pole oma valla elanikud, meil käib inimesi ka Jõgevalt, Palalt, Sadalast ja mujalt. Kohalikule rahvale on meil aga peale töö muudki pakkuda: müüme oma saekaatrist rahvale küttepinde, meie töökojas saab aga keevitustöid ja lihtsamaid autoremonditöid teha lasta.” 

OÜ Töörõõm

*Asutatud 1995. aasta märtsis.

*Tegutseb Saare vallas Voorel.

*Põhitegevusaladeks on metsa varumine ja ülestöötamine.

*Firmas töötab 26 inimest, neist 4 kontoris ja 8 saekaatris, ülejäänud tegutsevad autojuhi, harvesteri või forvarderi operaatori, metsameistri või mehhaanikuna.

*2013. aastal oli firma käive 1,3 miljonit eurot. 2014. aasta numbrid on veel kokku löömata.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus