“Punt mõnusaid, lõbusaid ja tegusaid inimesi, kes tegelevad asjaga, mis pole popp ja maksavad ise veel peale ka,” on Kaaratsimi rahvas ise ennast iseloomustanud ning põhjendanud, miks nad seda teevad nii: “Et ennast vormis hoida, reisida, unustada argimured, pidutseda, aga üle kõige meeldib meile tantsida…”. Kui siia juurde lisada veel see seletamatu miski, mis ühte gruppi inimesi läbi aastate üheskoos elujaatavatena ja kadestamisväärselt reibastena hoiab, siis vahest võibki seda lugeda MTÜ Jõgeva segarahvatantsurühma Kaaratsim koondportreeks.
Kodutanumalt ja maailmaradadelt
Tantsurühma veerandsajandale juubelile olid tulnud saalitäie tantsurahva sõprade seas ka rühma loomise idee autor Airi Rütter ja kõige esimene juhendaja Tiiu Rehtla. Esimene võis kinnitada seda, kuidas 1980. aasta detsembrikuus tollane Jõgeva KEKi segarahvatansurühm kokku saadi. Teine, kes nüüd juba aastaid Saaremaal elab, ütles, et tunneb oma kunagistest tantsijatest suurt rõõmu ning tunnistas kontserdi lõpus ehtsaarlaslikult: “No oli see ikka üks kole-hirmus-ilus pidu küll”.
Kõige pikemat aega juhendas tantsijaid Andi Einaste, mõnda aega oli vahepeal tantsujuht Harri Tarve. Praegu on juba viis aastat juhtimine Malle Pügi käes, kes on ise rühmas olnud juba kakskümmend üks aastat. Rühma kõige staa?ikam tantsija on aga kakskümmend neli aastat ühtejärge tantsinud Aleksander Lõoke. Kaheksateist aastat on rühmas olnud Maris Prii, Ene Lõoke, Heino Trükmann. Kolmeteistkümne aastaga järgneb Veigo Mandre, kaksteist aastat on täis Aino Sobakul ja Aleksander Soovälil. Hiljem on liitunud Pille Sooväli, Sirje Vilgats, Reet Buddell, Andri Buddell, Agle Vildak, Urmas Mikko, Meelis Sammpere ja Kaire Põllu. See ongi üksmeelne ja rõõmus Kaaratsim. Aga aastate jooksul on rühmast saadud tantsupisik mõnelegi nii külge jäänud, et kui elu ka mujale viinud, leitakse võimalus tantsimiseks ka uues elukohas. Nii on Kaaratsim aegade jooksul loovutanud teistele rühmadele koguni kümme oma endist tantsijat.
Kokku on Kaaratsim selgeks õppinud aastate jooksul rohkem kui kaheksakümmend nii folkloorset kui ka lavatantsu ja paljusid neid tantsitakse veel praegugi. Olulisim ja pidevalt ning kindlasti repertuaaris on rühma nimitants “Kaaratsim”. Seni pole puudutud veel üheltki üle-eestiliselt tantsupeolt, mistahes kohalikest üritustest ja pidudest kõnelemata. Aga tantsitud on ka Eestist väljaspool – Rootsis, T?ehhimaal, Ungaris, Peterburis, Prantsusmaal jm.
Tantsijaid seovad ka aastatega väljakujunenud rühma oma kombed ja ettevõtmised, mis, nagu tundub, ka hiljem liitunutele samuti meeldima on hakanud. Üks kindlamaid tavasid on aasta alustamine balliga.
Sõpradega ühine hingamine
Üks nendest, kellega Kaaratsim juba aastaid koos käinud nii välisreisidel, suvelaagrites, ühiselt trenni teinud ja tantsu löönud, Tallinnas Õllesummeril, Kodaveres rääbisepeol jm esinenud, on rahvatantsuselts Kevade Pärnumaalt Audrust. Mis seal salata, eks kaks tantsijat ole mingil ajal Kaaratsim sinnagi loovutanud.
Sedakorda oli Kevade Jõgeva rühma sünnipäevapeole tulnudki justkui kevadet tooma. Nende mõnusalt muhe, lustlik ja sõbralik ülesastumine lasi publikulgi tantsijate omavahelist toredat sõprust aimata.
Juubilariga vaheldumisi tantsisid kultuurikeskuse neidude tantsustuudiod Flex ja Fööniks, kelle juhendaja on Merleen Läänemägi, Jõgevahe Pere naisrühm Airi Rütteri juhatusel ning Virve Museri juhendatav Laiuse naisrühm Meie Mari. Mõlemaga on Kaaratsimil oma suhted ja sidemed ning ühised tantsimised. Jõgevahe Pere tantsurahvaga jagatakse koguni proovidel ühte tantsupõrandat, Laiuselt käis Virve Muser aga mõnda aega Kaaratsimi juures kui külalisjuhendaja.
Juhuslik polnud ka Siimusti kapelli juubelikavasse lülitamine. Nemad on saatnud tantsurühma välisreisidel Ungaris ja Rootsimaal.
Kui kontserdi lõpus oli Kaaratsim ära tantsinud Maie Orava seatud hoogsa “Polka-masurka”, kutsuti lava ette endi sekka saalist ka oma endised tantsijad, keda sai päris pikk rivi.
Kaaratsimil oli põhjust tänada oma arvukaid sõpru ja toetajaid, sest ei tantsita ju ainult iseendi rõõmuks. Õnnesoovijaid oli aga rühma veerandsajanda sünnipäeva puhul rohkesti nii kaugelt kui lähedalt, alates maa- ja linnavalitsusest kuni sõprusrühmadeni mitmelt poolt üle Eestimaa.
VAIKE KÄOSAAR
