Palamuse rahvamajas saab homme ja ülehomme vaadata Palamuse amatöörteatri ja laulustuudio ühist lavastust “Kahekõned kohvikutes”. Tüki esietendus oli ülemöödunud reedel.
Lavastus põhineb Arvo Valtoni kirjutatud dialoogidel, mis pärit kogumikust “Kahekõned kohvikutes”. Trupp, kes neid esitab, koosneb gümnaasiumiealistest laulustuudio neidudest ja amatöörteatri kolmekümnendates meesnäitlejatest. Valtoni filosoofilise alatooniga dialoogid võiksid trupi nais- ja meespoole erineva vanuse ja elukogemuse ilmsiks tuua, ei too, sest kõik näitlejad on tekstid Karmo Toome lavastajakäe all toimunud proovides korralikult “läbi purenud”.
“Mõnel hetkel tabasin end küll seesmiselt muigamast: “Ohhoo, kui tarka juttu ma räägin!”,” ütles üks noortest näitlejatest, Ingel Liis Haljas. Samas leidsid nii tema kui ka ta stuudiokaaslased Anni Zimmermann, Mari-Liis Kalla ja Susan Kolde, et Valtoni teksti nüansside tabamine polnud nende jaoks ülesaamatu raskus.
Palamuse näitlejad (meestest teevad tükis kaasa Kaspar Sulp, Rein Karu ja Karmo Toome) esitavad Valtoni dialooge nii, et neis on publikut köitvat pinget, dünaamikat ja üllatavaid pöördeid. Erinevatest näitlejapaaridest ei oska siinkirjutaja kedagi eriliselt esile tõsta, sest kõik olid ühtviisi tugevad.
Osalt rühmatöö
Suhteliselt lühikestest dialoogidest koosnevas lavastuses pole tegelikult üldse lihtne mängida, sest näitlejale ei jää kuigi palju aega oma tegelast avada. Ning õigupoolest polegi kirjanik talle karakteri avamiseks kuigi palju pidepunkte andnud. Et neid juurde tekitada, pidi iga näitleja oma tegelasele eluloo välja mõtlema.
“Laenasin selle võtte Liisi Tegelmannilt, kelle juhendamisel ise koolipõlves mõnda aega teatrit tegin,” ütles Karmo Toome.
Kui mõned muusikalised numbrid välja arvata, polnud Karmo lavastajatööd varem teinud. Trupp siiski aktsepteeris teda kui lavastajat ja koostöö kujunes viljakaks.
“No mõnikord me kippusime ikka ise ka sõna võtma, sest pidasime ennast nii headeks näitlejateks,” sõnas Susan Kolde muiates.
Karmo lisas, et lavastust võib tegelikult tõesti ka rühmatööks nimetada: näitlejatelt tuli nii mõnigi hea idee.
“Kahekõned kohvikutes” väljatoomine oli kõigile asjaosalistele üpris plaaniväline ettevõtmine. Valtoni kahekõned andis Karmo stuudio neidudele tegelikult ette selleks, et nad neid analüüsiksid ning õpiksid teksti paremini liigendama, õiget intonatsiooni valima ja õigeid sõnu rõhutama. Ehk siis teksti mõtet paremini kuulajani viima. Sellist oskust on ju vaja ka lauldes. Töö käigus said dialoogid aga lauljatele nii omaseks, et neist otsustati lavastus kokku panna. Et paaril stuudiolasel nappis teatritegemiseks aega, kutsuti neid asendama Palamuse amatöörteatri näitlejad.
Hea sideaine
Dialooge siduvaks aineks sobis hästi muusika. Lavastuses kõlavad laulud on loodud spetsiaalselt selle tüki tarvis. Enamiku laulude autoriks on Karmo Toome ja Rainer Lepik, Susan Kolde kirjutas endale laulu ise.
“Rainer on mu hea sõber ja tal on kombeks mõnikord laulutekste n-ö tagavaraks kirjutada: et ehk läheb kunagi tarvis. Tuhlasin nüüd need varud läbi ja noppisin sealt meie dialoogidega paremini haakuvad tekstid välja. Viisi luues pidasin aga juba konkreetset esitajat silmas,” sõnas Karmo.
Laulud täiendavad sõnalisi stseene suurepäraselt ning esitus on kõigi lauljate puhul nauditav. Vokaalsed võimed jäävad demonstreerimata vaid Rein Karul.
Nüüdseks on “Kahekõnesid kohvikutes” mängitud neljal korral, neist kahel korral Jõgeva kohvikus Ateljee. Palamusel astutakse “Kahekõnedega” lisaks homsele ja ülehomsele õhtule üles ka 16. mail aset leidval muuseumiööl. Mai alguses osaletakse lavastusega Jõgeva- ja Tartumaa ühisel harrastusteatrite festivalil Mustvees.
RIINA MÄGI
