Kahe sõpruslinna, Põltsama ja Kokemäe kunstnikud otsustasid Eesti ja Soome omariikluse sajandijuubelit tähistada näitusega, mis inspireeritud kummagi maa rahvuseeposest: eestlaste “Kalevipojast” ja soomlaste “Kalevalast”. Eeposi tõlgendavaid taieseid saab näha Põltsamaa lossihoovis asuvas Kesk-Eesti kunstigaleriis pART.
Kesk-Eesti kunstigaleriis 7. jaanuaril avatud näitus “Kalevala”-“Kalevipoeg” – Eesti-Soome 100” on üksiti Põltsamaa kunstiseltsi järjekordne aastanäitus: tänavu möödub kunstiseltsi asutamisest 25 aastat.
Kokemäelt lööb näitusel kaasa kümme professionaalset kunstnikku, Põltsamaa poolt veerandsada kunstiseltsi liiget ja kunstikooli täiskasvanud õppurit ning kaheksa Kiwwja lapiseltsi esindajat. Soomlased tõlgendavad oma, eestlased oma eepost.
“Vastupidine variant poleks toiminud: meie kunstnikel olnuks keeruline “Kalevalat” ja soome kunstnikel “Kalevipoega” käsitleda: me ei tunne ju naabrite eepost nii hästi,” ütles Põltsamaa kunstiseltsi eestvedaja Ethel Hakkaja ja lisas, et tema luges soomlaste tööde parema mõistmise huvides siiski ka “Kalevala“ läbi ning tunneb nüüd ka selle tegelasi ja nende vahel valitsevaid suhteid.
Mõni kunstnik osaleb näitusel ühe, mõni kahe-kolme tööga. Tehnika osas piiranguid ei seatud. Soomlased esinevad maalide ja skulpturaalsete kompositsioonidega, Põltsamaa autoritelt on maalid ja graafika ning lapitööd.
Õppisid tehnikaid
“Tegime enne näitust kunstikoolis graafika õpitoa. Proovisime kõrgtrükitehnikaid: papi- ja karborundumtrükki,” selgitas Ethel Hakkaja. “Arvasime, et need tehnikad võiksid anda “Kalevipoja”- teemaliste taieste loomisel häid tulemusi. Paljud tegidki oma näitusetööd graafika õpitoas valmis.”
Ethel Hakkaja sõnul teevad kunstiseltsi liikmed oma aastanäituse tööd alati iseseisvalt. Kellel vaja, saab tehnilist abi ja mõnikord tehakse midagi ka üheskoos, aga sisulised valikud jäävad igaühe enda teha.
Kiwwja lapiselts otsustati jälle kampa kutsuda sellepärast, et naivisminäituseks tegid nad valmis väga vahvad tööd. Ka “Kalevipoja” käsitlused kukkusid neil hästi välja.
“Usun, et ka neil on huvitav tavalise praktilise lähenemise asemel kunstipärasemat katsetada,” arvas Ethel Hakkaja.
Näituse ettevalmistamine kujunes Põltsamaa kunstnikele ja lapimeistritele tõsiseks “Kalevipoja”-uurimuseks. Kui tööd valmis, otsiti eeposest välja kohased stroofid ning iga autor kandis need näituse avamisel oma töö(de) juures ette. Nende eest, keda kohal polnud, lugesid tekste kunstikooli õpilased. “Kalevipoja” lõpus on mäletatavasti juttu sellest, kuidas pirrud kahel otsal lõkendama löövad. Sellest inspireeritult korraldati avamisel vulkaanküünalde abil ka väike tulevärk.
Ühistegevuse tulemus
Põltsamaa ja Kokemäe kunstnikud on omavahel suhelnud juba üle kahekümne aasta. Kahe rahvuseepose teemalise näituse idee tekkis ülemöödunud suvel, kui galeriis pART sai teoks Põltsamaa, Kokemäe ja Skrunda (Läti) kunstnike ning Kiwwja lapiseltsi liikmete ühine näitus “Põltsamaa 90 Kondase võtmes”, mis oli pühendatud Põltsamaa linna 90. sünnipäevale ja naivistlikule stiilile. Eesti üks tuntumaid naiviste Paul Kondas on ju pärit Põltsamaa lähedalt Pauastverest.
“Kui Kokemäe kunstnik Tapio Haapala tookord soomlaste taieseid ära viimas käis ning, piltlikult öeldes, juba ühe jalaga autos oli, turgatas talle äkki pähe rahvuseeposte teemalise ühisnäituse idee,” meenutas Ethel Hakkaja. “Nii head ideed olnuks patt teostamata jätta, seda enam, et see võimaldas uhkelt ära tähistada nii Soome kui ka Eesti omariikluse sajandijuubeli. Nii et eeposte teemalise näituseni jõudsime eelnevate ühistegevuste tulemusena.”
Kuna Soome riigi juubel oli varem (6. detsembril), pandi ühisnäitus kõigepealt välja Kokemäele. Seda sai seal vaadata möödunud aasta novembris ja detsembris. Põltsamaal saab näitust vaadata 25. veebruarini.
Kahe sõpruslinna kunstnike panust ühisnäitusesse kirjeldas Ethel Hakkaja nii:
“Soomlased rõhusid rohkem professionaalsusele, aga meil on teine suund. Meil on selts ja kunstikool ning meie jaoks on tähtis see, et palju inimesi saaks kaasalöömisest elamuse.”
Kui algul oli juttu sellest, et soomlased ja eestlased naabrite eepost väga hästi ei tunne, siis tänu näitusele sai põltsamaalastele “Kalevala” ja kokemäelastele “Kalevipoeg” palju lähedasemaks.
Ethel Hakkaja meelest on märkimisväärne seegi, et Põltsamaa kunstiselts juba 25 aastaseks saab. See tähendab, et selts on tegutsenud tervelt veerandi Eesti Vabariigi saja-aastasest ajaloost.
“Tegime selle näituse Eesti auks ja oma hinge heaks. Eesti – see olemegi ju meie,” sõnas Ethel Hakkaja.
RIINA MÄGI
