Eelmisel nädalal võis Põltsamaal näha maalivaid inimesi. Osa neist olid kohaliku kunstiseltsi liikmed, osa Skrunda (Läti) kunstihuvilised. Kahe sõpruslinna kunstnike ühises laagris valminud taiesed olid üleeile kahe tunni jooksul väljas Põltsamaa lossihoovis.
Kummastki sõpruslinnast osales laagris viis maalijat. Laagriliste tegemisi käisid pisteliselt kaemas siiski veel mõned Põltsamaa kunstiseltsi liikmed.
Kolmel päeval maaliti Põltsamaal. Kui ilm lubas, töötati vabas õhus, kui vihm kimbutama kippus, tegutseti kunstikooli ruumides. Realistliku maastikumaali kõrval viljeldi abstraktsionismi ja naivismi. Viimati mainitud stiiliga said laagrilised lähemalt tutvuda Viljandis tegutsevat Kondase keskust külastades. Seal võib näha päris suurt valikut tuntuima eesti naivisti, Põltsamaa lähedal Pauastveres sündinud Paul Kondase maaliloomingust.
“Kunstiseltsil on tuleva aasta suvel plaanis korraldada näitus “Naivistlik Põltsamaa Kondase võtmes”,” ütles Põltsamaa kunstiseltsi eestvedaja Ethel Hakkaja. “Kutsume sel puhul nii oma linna kui ka sõpruslinnade loomeinimesi üles Põltsamaast inspireeritud naivistlikke taieseid looma. Skrundalaste naivistlikud pildid on meil tänu möödunudnädalasele kunstilaagrile aga juba olemas.”
Lisaks Viljandile nägid skrundalased ära ka Tartu linna ja Pajusi valda rajatud maisilabürindi. Põltsamaal olles jõudsid nad aga peale maalimise osaleda keraamika ja klaasi töötoas. Kui keraamilised taiesed tuli esialgu põletamiseks Põltsamaale jätta, siis enda tehtud klaasmeene sai iga külaline kohe koju kaasa võtta.
Ratastel laev
Kui Soomes asuva sõpruslinna Kokemäe kunstnikega seovad Põltsamaa kunstiseltsi juba pikaajalised koostöösuhted, siis Skrunda kunstnikega puututi möödunudnädalases laagris kokku esimest korda.
“Otsisime sealsete kunstnikega kontakti juba varem, ent paraku see ei õnnestunud,” tõdes Ethel Hakkaja.
Ega selles midagi imelikku olegi, sest Skrunda harrastuskunstnikud hakkasid regulaarsemalt koos käima alles umbes aasta tagasi. Neid juhendab Leo Leppe, kes on lõpetanud disaini erialal Läti kunstiakadeemia, töötanud kunstilise kujundajana kirjastuses, tegutsenud keraamikuna, teinud mitmesuguseid interjööriprojekte jne.
“Üks põnevamaid asju, mille ma disaininud olen, on Ventspilsi linna tellimusel valminud 17. sajandi stiilis laev. Enne selle töö kallale asumist uurisin põhjalikult laevaehituse ajalugu,” ütles Leo. “Tegemist pole siiski veesõidukiga, vaid ratastel liikuva laevaga, mis tuuakse välja igal aastal Ventspilsi linna päeva pidustuste ajal.”
Vahepeal pikalt Riias elanud Leo naasis lapsepõlvelinna Skrundasse pärast oma isa surma ning leidis seal kohe rakenduse harrastuskunstnike juhendajana. Oma ebalätipärase nime seletuseks ütles ta, et tema esivanemad on pärit Eestist.
Eri elualadelt
Skrunda harrastuskunstnikud käivad Leo Leppe juhendamisel maalimas kord nädalas. Nende hulgas on mitmesuguste erialade esindajaid. Põltsamaal laagris käinud Edite Lasmane on näiteks eakate pansionaadi juhataja, Dace Stalberga lasteaiaõpetaja, Ilze Plamše teede projekteerija, Inga Girdo taluperenaine. Maalinud on kes aasta, kes kaks, kes kolm. Nappi kogemust arvestades olid nende tööd vägagi heal tasemel.
Kui Skrunda maalijaid juhendas laagris enamasti Leo Leppe ja Põltsamaa maalijaid Ethel Hakkaja, siis vahepeal kippusid rollid ka spontaanselt vahetuma.
“Ma ei saanud ju ennast pidama: kui tundsin, et minu õpetussõnadest abi võib olla, läksin ka skrundalastele appi,” ütles Ethel Hakkaja.
Mõistagi õppisid laagrilised ka üksteiselt. Olin isegi tunnistajaks sellele, kuidas skrundalanna Ilze Plamše ja põltsamaalanna Maie Luhti pastelltehnikas tööd poolkogemata kõrvuti sattusid ning kuidas sellest spontaanselt pikk ja sisukas arutelu välja kasvas. Suhtlesid kahe linna kunstnikud omavahel kord inglise, kord vene keeles. Või hoopis kunsti keeles, st sootuks ilma sõnadeta.
“Meie sarnane ajalugu liidab meid. Nii et skrundalastega kontakti leidmine polnud üldse raske,” tõdes Ethel Hakkaja. “Õnneks on meil ühise kunstilaagri korraldamiseks ka kõik võimalused olemas. Kui ilm kehv, saime töötada kunstikooli ruumides. Kool sobis nii väikesele seltskonnale ka majutuspaigaks. Magamisasemed on meil olemas, söögitegemise ja pesemise võimalus samuti. Külalised jäid laagriga igatahes väga rahule. Tõsi, mõned nurisesid, et mitmesuguste aktiivsemate tegevuste kõrval jäi maalimiseks natuke vähe aega. Aga ma ei tea, kas võtta seda kiituse või laitusena.”
Tuleval aastal läheb Põltsamaa kunstirahvas Skrundasse vastukülaskäigule.
RIINA MÄGI
