Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli direktor Viive Kibena ütles, et kutseõppe andmine ei kao Põltsamaalt kuhugi. ?Kahe kooli baasil tuleb suur koolituskeskus, juhtimine koondub ühte kohta, kuna Paides on maakonnakeskus ja tõmbekeskus, tuleb ka ühine koolijuhtimine sinna. Aga kool jääb Põltsamaale alles,? ütles Kibena.
Ta ei osanud veel täpselt ennustada, millised muutused leiavad aset 2008. aastal, kuid avaldas arvamust, et erialasid pole mõtet dubleerida. Kibena rõhutas, et tegemist on projektiga, kus võib veel muudatusi ette tulla.
Koolivõrgu korrastamine hädavajalik
Arengukava tervikuna pidas Kibena vajalikuks dokumendiks, mille kallal on asjatundjad töörühmades palju vaeva näinud. ?Arengukava on hoolega läbi kaalutud,? nentis ta. Koolijuhi hinnangul on kutseharidusvõrgu korrastamine vajalik.
Tänavu õpib Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis umbes 590 ja Paide Kutsekeskkoolis 850 õppurit.
?Alates 2009. aastast oluliselt langema hakkava õpilaste arvu juures võimaldab liitumine paremat toimetulekut kui kahel koolil eraldi. Samuti on Euroliidu vahendite taotlemisel ühinenud kooli väljavaated kindlasti paremad,? ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi Kutsehariduse Talituse juhataja Kalle Toom.
Sellest õppeaastast liideti Kuremaa tehnikum Luua Metsanduskooliga, mis sisuliselt tähendab esimese likvideerimist. ?Formaalselt toimus koolide ühinemine tänavu 31. augustil. Kuremaa Põllumajandustehnikumi poolt õpetatavates erialades vastuvõttu enam ei toimu. Varasematel aastatel vastu võetud õpilased jätkavad õppetööd Luua Metsanduskooli poolt läbi viiduna endiselt Kuremaal,? ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroo Kesk-Eesti piirkonna peadirektor Sulev Schasmin.
Kaks valdkondlikku koolituskeskust
Arengukava jaotab Eesti 11 koolituspiirkonnaks. Igasse koolituspiirkonda jääb üks suurem kutseõppeasutus, millesse võivad kuuluda ka samas piirkonnas tegutsevad koolitusüksused.
Lisaks suurematele keskustele jäävad tegutsema ka mingile kindlale valdkonnale orienteeritud kutsekoolid.
Arenduskava järgi jääb Kesk-Eestisse kaks valdkondlikku koolituskeskust. Üheks neist on Luua Metsanduskool, kus koolitus toimub jätkuvalt metsanduse ning metsa- ja maastikukujunduse erialadel.
Teine koolituskeskus moodustub Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli baasil ning hakkab koolitust pakkuma eeskätt põllumajanduse (taime- ja loomakasvatus) ning sellega lähedalt seotud maamajanduse kutsealavaldkondades (mootorliikurid, kodumajandus).
Arengukava näeb ette ligi 30 kutsekooli ühinemist või likvideerimist järgneva nelja aasta jooksul.
2003. aasta 1. oktoobri seisuga tegutses Eestis 73 kutseõppeasutust: 53 riiklikku, millest 49 Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavat. Viimastest tegutseb täna riigiõppeasutustena edasi 44.
EVA KLAAS
