Tuleva nädala lõpus peetakse Tallinnas XXVI laulu- ja XIX tantsupidu. Selleks, et meie maakonna kolonn pikas peorongkäigus hea välja näeks ja teistest eristuks, tegid suure töö ära Kiigemetsa kooli õpilased, kes valmistasid huvijuht Merje Talistu ja kunstiõpetaja Meedi Ümara juhendamisel mitmesuguseid elemente, mida taidlejad kesklinnast lauluväljakule marssides kandma hakkavad.
Peorongkäigu kujunduselemente valmistasid Kiigemetsa lapsed neljandal õppeveerandil projektitööna. Töö tellijaks oli Jõgeva maavalitsus, kes varustas noori käsitöömeistreid ka materjaliga. Maavalitsuse poolt kureeris ettevõtmist haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tiina Tegelmann.
<p>
“Kujunduselemente välja mõeldes lähtusime tänavuste pidude põhilisest märksõnast “puudutus”, samuti sellest, et elementide valmistamine oleks lastele jõukohane, et materjal oleks lihtsalt kättesaadav ja odav ning et rongkäigu kujunduses kajastuksid ka maakonna lipu värvid roheline ja kollane,” ütles Kiigemetsa kooli huvijuht Merje Talistu.
Temal endal tekitas sõna “puudutus” kohe seose kätega. Nii nuputaski ta välja kõneka kompositsiooni, mis koosneb rohelisest pallist, mida hoiavad kollased käed. Pall on tehtud rohelisest lõngast: lõng immutati liimiga ja keriti täispuhutud õhupallile, nii et tekkis huvitav võrgumuster. Kui lõng kuivanud, torgati õhupall katki ning võeti välja. Palli hoidvad käed tehti kollastest kummikinnastest.
“Kummikindad on täidetud maavalitsuse “paberihundist” tulnud peente paberiribadega, pallid on aga valmistatud kasutatud rõivaste kaupluste poolt annetatud lõngast. Kummikindad võib pärast pidu nende algsel otstarbel käiku lasta. Nii et taaskasutus on samuti üks põhimõte, mida rongkäigu kujunduselementide loomisel silmas pidasime,” ütles Merje Talistu. “Hoolitsevatest kätest ümbritsetud roheline pall võibki muu hulgas loodushoidu sümboliseerida.”
Kätest ja pallidest koosnevad kompositsioonid kinnitati firmast Juta&Kaido saadud puidust varte külge. Nii on neid hea rongkäigus kanda.
Praktiline kasu
Kunstiõpetaja Meedi Ümarale tõi sõna “puudutus” meelde sellised õrnad asjad nagu siidsallid ja lehvikud.
“Lehvik paneb õhu liikuma, tekitab tuule ja tuul puudutab mind. Umbes sellisel viisil puudutab meid ka laulu- ja tantsupidu,” ütles Meedi Ümar ja lisas, et lehvikuid on valmistatud juba sajandeid ning need on iseloomulikud rohkem soojadele maadele. Ent ka meie laulu- ja tantsupidu peetakse suvel, mil on soe.
“Lehvikute voltimiseks tõi maavalitsus meile värvilisi pabereid. Alles siis, kui osa lehvikuid juba tehtud, avastasime, et nende valmistamisel saab kasutada ka meie oma kooli laste vanu joonistusi, mis muidu niikuinii ära visataks,” ütles Meedi Ümar. Kõige vahvamad lehvikud ongi tema meelest need, mis koosnevad nii värvilistest paberitest kui ka vanadest joonistustest.
Lehvikud lisavad rongkäigule värvi ning kui ilm kuumaks juhtub minema, on neist ka praktilist kasu, eriti neil, kes laulupeo ajal lava kõrgematel astmetel seisavad: seal tekib tavaliselt õhupuudus.
Kui lehvikute jaoks paberi voltimisega said hakkama paljud, siis lillemustriga siidlipud on põhiliselt kahe tüdruku tehtud. Nemad omandasid sel alal tõelise professionaalsuse. Lippude varre külge kinnitamine usaldati aga mõnedele tublidele poistele.
“Meil on siin mõned head töömehe tüüpi poisid, kes oskavad hästi klammerdajat käsitseda ning kes märkasid lipud pärast ka hoolikalt varre ümber rulli keerata,” ütles Meedi Ümar.
Jääb silma
Projektitööde esitlemine oli Kiigemetsa koolis 26. mail. Kui mõnede abstraktsemate ülesannete puhul võib õpilastel Meedi Ümara sõnul oma töötulemuste esitlemise ees väike tõrge tekkida, siis nii praktilisest tegevusest nagu rongkäigu kujunduselementide valmistamine rääkisid lapsed heal meelel ja asjalikult.
Ka eelmise suure peo, 2011. aastal toimunud noorte laulu- ja tantsupeo rongkäigus marssisid Jõgevamaa pidulised Kiigemetsa koolis valmistatud atribuutikat kandes. Toonagi tehti mingi kogus siidlippe ning lisaks sellele veel varre otsas plakatid Jõgevamaa eri piirkondi iseloomustavate sümbolitega. Torma noored kandsid näiteks pikast puhkpillimuusikatraditsioonist kõnelevaid pasunapilte, Puurmani valla noored Alam-Pedja looduskaitsealale viitavaid kotkapilte, Palamuse noored Lutsu “Kevadest” tuntud “jätte” jne. Kolm aastat vanadele plakatitele tehti nüüd väike uuenduskuur ja tänavusel peol lastakse need uuesti käiku. Seekord kavatsevad aga Meedi Ümar ja Merje Talistu ise Tallinnasse minna, et atribuutika väljajagamise asjus nõu anda.
“Kui kujunduselemendid terve kolonni peale ühtlaselt ära jaotada, ei pruugi see erilist efekti anda,” ütles Meedi Ümar. “Mõistlikum on tekitada kolonni teatud osadesse mingid aktsendid. Näiteks panna 15 rida marssijaid järjest lehvikuid kandma. Selline asi jääb kindlasti silma nii tee ääres seisvale publikule kui ka teleoperaatoritele. Meie töö üheks eesmärgiks on ju see, et Jõgevamaa oleks peorongkäigus nähtav.”
i
RIINA MÄGI
