Selle nädala alguse muljed-mälestused peaksime küll tulevaste põlvede tarvis kuhugi üles tähendama, midagi nii pöörast pole tõesti ammu kogetud. Küllap anti meile taevasest varasalvest nüüd kätte see möödunud talvel saamata jäänud lumi. Niipalju siiski vedas, et ilmataat seda näiteks jaanipäeval teha ei võtnud.
Rahvakalendri järgi on aga täna kadripäev ja õhtul võib valgesse riietatud lustlikke anniküsijaid nii teedel lippamas näha kui uste taga sisselaskmist nurumas kuulda. Sest kui murjanivõitu mardisantidel on kombeks mardipäeva eelõhtul külla kippuda, siis kaunid ja heledates rüüdes kadrid käivad perest peresse oma nimepäeva õhtul.
Nime olevat tänane tähtpäev saanud samanimelise noore neiu järgi, kes mituteistkümmend sajandit tagasi poolsada paganlikku filosoofi ristiusku pööranud ja selle eest surma mõistetud. Kes teab, ehk oligi nii. Meie ajani on igatahes jõudnud uskumus, et Katariina kaitseb karja.
Karjapidajaid on meil nüüdsel ajal napivõitu, aga eks elajaloom on diivanurgas nurruv kass, õues haukuv koer või puuris porgandit näksiv merisigagi. Hädade-tõbede eest vajavad kaitset ka nemad, seepärast olgem kadrisantide vastu külalislahked, et nad karjaõnne tooksid. Ja rõõmustagem koos nendega, sest kui mustale mardipäevale valge kadripäev järgneb, on suure tõenäosusega valged ka jõulud. Vanarahvas on seda ilmataadi nippi juba ammu enne meid tähele pannud.
25. november 2008
