Juba üle kahe aasta töötab Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõuniku ametis endine tallinlanna ja praegu Põltsamaal vanavanemate kodus elav Kadri Suni. Vaatamata Eesti suurimas linnas veedetud lapsepõlveaastatele ja seal läbi käidud üheteistkümnele kooliaastale, eelistab ta suurlinna tuledele ning ahvatlustele väikelinna rahulikumat ning vaiksemat miljööd.
Kadri lapsepõlv möödus Tallinnas Lasnamäel. “Elasin seal 1980. aastate algul valminud üheksakordses kortermajas, kuhu oli korraga kolinud palju noori peresid ning naabrite vahel tekkis päris tugev kogukonnatunne. Minuvanuseid lapsi oli majas palju ja seetõttu ma sõpradepuudust ei tundnud.
Vaatamata sellele, et tänasel päeval loob Lasnamäe mulle veidi nukra meeleolu, olid seal mööda saadetud lapsepõlveaastad ometi toredad ja õnnelikud.
Suviti käisin koolivaheajal sageli Põltsamaal vanavanemate juures. Mäletan, et söötsime siin jõe ääres parte. Põltsamaalastele tuntud Kördi-Ööbiku hoone kõrval asuvas majas elas siis poiss nimega Kaupo, kellega suviti tihti koos mängisime. Turnisime puude otsas, vahel püüdsime kahvliga jõest kalu. Mõnikord käisime ka Põltsamaa kinos multifilme vaatamas. Telegraafimajas tellisime koju emale-isale kaugekõnesid. Mulle on siinsest vanavanemate kodust meelde jäänud üks suur klaasist anum koduveiniga, mis oli kaetud plastiliinist korgiga ning mille sees oli mulksuv peenike ja käänuline klaastoruke. Mina ei saanud aru, miks kasutatakse lastele mõeldud plastiliini veinipudeli korgina, kuid ma teadsin, et seda ei tohi puutuda,” meenutas Kadri lapsepõlvepilte.
Köitsid sport ja muusika
Lisaks mängusõpradele jagas Kadri oma lapsepõlveaastaid kolm aastat noorema õe Piretiga, kellest sai pärast Tallinna Tehnikaülikoolis võrgutarkvara eriala lõpetamist Riigiarhiivi digiarhiveerimise osakonna spetsialist.
Lisaks arvutitele tunneb Kadri õde huvi ka muusika vastu ja laulab Tõnu Kaljuste käe all tegutsevas “Nargen Opera” kooris, mis teinekord ka Veronika Potrsmuthi dirigeerimisel “Miina” koori nime kannab. Kadri ise õppis samuti kooli kõrvalt akordionimängu ning harjutas spordikoolis korvpalli. Vaba aega väga palju ei jäänudki, küll mäletab ta seda, kuidas ühes tollases Lasnamäel asunud killustikukarjääris lapsed talvel kelgutamas ja suusatamas käisid. Lapsepõlveaastail ei paistnud see Kadri jaoks kuidagi ohtlikuna, ent nüüd tundub talle, et tegelikult oli tollases karjääris päris riskantne talverõõme nautida.
Kadri Suni isa on elukutselt meremees. Ema töötas aastaid arstina, kuid viimased viis-kuus aastat tegeleb sotsiaalministeeriumi kureeritavas Terviseametis meditsiinivaldkonna spetsialistina.
Tegelikult tuntakse Kadrist enam tema abikaasat Raivo Suni. Just Tartu Ülikool oligi see koht, kus kaks noort omal ajal tuttavaks said. “Raivo aitas mul oma elu esimest e-maili teele saata. Ja ei kellegi muu kui tema enda meiliaadressile,” meenutas Kadri.
Oma esimese praktika- ja töökoha leidis Kadri Suni veel enne ülikooli lõpetamist 2000. aastal majandusministeeriumis avalike ja välissuhete osakonnas, kus temast sai selle osakonna peaspetsialist. Nagu tollane amet eeldas, tuli noorel praktikandil edastada ministeeriumi pressiteateid ning koordineerida majandusaasta raamatu koostamist.
Pärast ülikooli lõpetamist sai Kadri Suni esimeseks n-ö päristöökohaks Briti Nõukogu, mis kujutab endast Suurbritannia haridus- ja kultuuriesindust välisriikides. Kui näiteks erinevate riikide saatkonnad tegelevad peamiselt majanduse ja poliitika valdkonnaga, siis Briti Nõukogu ülesandeks on tegelda just Briti kultuuri- ja haridustemaatikaga. Briti Nõukogu esindused tegutsevad 110 riigis. Kadri Suni töötas Eestis asuvas Briti Nõukogus kommunikatsioonijuhi ametis. Tema ülesandeks oli ürituste ja vastuvõttude organiseerimine, veebilehekülje koostamine, pressiga suhtlemine ning osalemine Briti haridus- ja kultuuriprojektide vahendamisel. Kadri sõnul aitas ta Eestisse esinema tuua Suurbritannia muusikuid, näitlejaid, kirjanikke, aga ka näiteks filmirežissööre PÖFFile jne.
Huvi Põltsamaa vastu aitas töökoha leida
Kuueaastase töötamise järel Briti Nõukogus tekkis Kadri Sunil võimalus kandideerida Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõuniku ametikohale. Teda ajendas Põltsamaale tulema eelkõige soov siia alaliselt elama asuda. “Jälgisin pidevalt Põltsamaaga seotud infot. Ent läks hoopis nii, et selle konkreetse tööpakkumise, mille kaudu ma oma praegusesse ametisse sain, leidis tegelikult minu abikaasa.”
Kadri Suni sõnul hakkasid nad koos Raivoga järjest sagedamini Põltsamaal käima. Paaril viimasel aastal, mil Kadri veel Briti Nõukogus töötas, sai ta suviti nädalas paar-kolm päeva kodus töötada, mis andis juba enne lõplikku Tallinnast ära tulemist võimaluse Põltsamaal kanda kinnitada. “Iga kord, kui Tallinna tagasi pidin sõitma, tundsin, et teen seda järjest enam vastu tahtmist,” tunnistas ta. Ka Briti Nõukogus algasid ümberkorraldused ja brittide tähelepanu suundus lääneriikidelt islamimaailmale. Vähenesid ka siia eraldatavad ressursid ja meile suunatud põnevad projektid.
Põltsamaa vajab oma lugu
Küllap on paljud lehelugejad teadlikud sellest, et juba mõnda aega tegutseb Põltsamaa lossikompleksis MTÜ Ajakirjanduse Uurimise ja Koolituse Keskus, mis tegeleb Eesti pressimuuseumi rajamisega. Muuseumi idee autorid ja rajamise eestvedajad on just Kadri ja Raivo Suni. Kadri sõnul arutasid nad koos Raivoga, mis võiks olla Põltsamaa lugu, mida teistele jutustada, mis väärib ja vajab esiletoomist siinse paiga ajaloost.
Neile tundus, et Põltsamaa kui eestikeelse ajakirjanduse sünnipaik väärib tutvustamist. “Tundus isegi kummaline, et sellele ajaloolisele faktile polnud eriti tähelepanu osutatud. Nii leidsimegi tühimiku, mida on vaja täita ja kuhu on meeldiv võimalus oma panus anda,” rääkis Kadri Suni
Juba eelmisel aastal said Põltsamaa lossikompleksis teoks Eesti trükiajakirjanduse ajalugu kajastavad näitused. “Sellel aastal loodame pressimuuseumi tegevusele alles õige hoo sisse saada,” kinnitas Kadri. Lossikompleksis loodetakse selleks ruumegi laiendada. Huvilised saavad põhjalikuma ülevaade meie ajakirjanduse ajaloost nii ajalooliste eksponaatide kui moodsa tehnoloogia abiga. Kadri Suni sõnul tahavad nad pakkuda ülevaadet ajalehe kujundamisest, reklaamide muutumisest läbi aegade, aga ka nuputamist ja isetegemise võimalust, mida „lehesabades” erinevatel aegadel lugejatele ikka on pakutud.
Filmiklubi toob kodunt välja
Alates möödunud aasta oktoobrist tegutseb Põltsamaal ka filmiklubi, kus Sunide pere samuti eestvedajate hulka kuulub.
Tõsi – filmiklubi asutamise idee tekkis koostöös Põltsamaa raamatukogu juhataja Rutt Rimmeliga, kellega koostöös mõttest tegudeni jõutigi. Tänaseks on toimunud juba neli ühist filmivaatamist ning Kadri Suni sõnul osales sellel päris paras seltskond.
Vaatamiseks ei pakuta tavapärase temaatikaga filme, mida telekas näidatakse, vaid selliseid linateoseid, mis annavad hiljemgi mõtlemisainet.
Siin on mu kodu
Kadri Suni loodab, et tasapisi võidab suuremat tähelepanu ja poolehoidu Põltsamaa Fest. Viimaste suviste lossikontsertide korraldamine on takerdunud rahanappusse. Tänavu loodab linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik, et suvine lossikontsert tuleb lausa kahepäevane.
Kadri sõnul seisavad muutused ees ka Põltsamaa hariduselus. Põltsamaa Ühisgümnaasium teeb praegu tõsist tööd oma tuleviku kavandamisel, et uute õppekavade valguses kooli õppesuunad ja omapära selgemini välja kujundada.
“Olen iseendale teinud Põltsamaaga seoses pikaajalised plaanid ja loodan, et saan siia pikaks ajaks elama jääda ja ka tulevikus meelepärast tööd teha. Ma ei tulnud siia seiklema – siin on minu kodu,” vastas Kadri küsimusele, kui kauaks ta Põltsamaale kavatseb jääda.
Kadri Suni elukäik
*Koolitee algas 1985. aastal Tallinna 56. keskkoolis, mis hiljem Tondiraba kooli nime kandis.
*Õpingud jätkusid Mustamäe 44. keskkoolis
*Põhjuse kooli vahetamiseks andis asjaolu, et inglise keele eriklassis õppinuna tahtis ta jätkata inglise keele süvendatud õppimist
*Aastal 1995 sai Kadri Sunist Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna tudeng, ta asus õppima avalikkussuhteid ja teabekorraldust
*Kolmandal õpinguaastal sattus ta aastaks õppima Ameerika Ühendriikides asuvasse Wisconsini Ülikooli, mis asub
Chicago ja Minneapolise lähistel suurtest järvedest ümbritsetud piirkonnas USA keskosas
*Ameerikas õppimine avardas silmaringi ja andis võimaluse laiemaks rahvusvaheliseks suhtluseks
*On osalenud Norras Oslo meediateemalise suveülikooli töös
*2000. aastal sai temast majandusministeeriumi avalike ja välissuhete osakonna peaspetsialist
*Pärast ülikooli lõputöö kaitsmist sai Kadri Suni töökohaks Briti Nõukogu, kus ta töötas kommunikatsioonijuhi ametis
*2007. aasta augustist on ta Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik
iii
TOOMAS REINPÕLD
