See oli üsna ammu, kui August Kitzberg oma “Hennu ja tema velje” lugudes kadakasakslust pilkas. Mäletatavasti “unustas” tema näitemängus üks pikemat aega saksu teeninud eesti soost emand oma emakeele nii lootusetult, et kutsus ristilast “suvel tantet besuchima”. Naerda on seda tore küll, aga ega me ise pahatihti sellest sajanditagusest tantest palju terasemad olegi. Mida näiteks arvata tööpakkumisest (saeraamimehele, muide!), kus kirjas: “Tööleasumine ASAP”, mis maakeeli seda tähendab, et tööle oodatakse nii kiiresti, kui mehel võimalik tulla.
Samalaadseid näiteid kohtame nii kõnes kui kirjas paraku võrdlemisi sageli.
Neidsamu vanameister Kitzbergi lugusid meenutas ka kauaaegne Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli õppejõud Jaak Peebo, keda on intervjueeritud ajakirja Universitas Tartuensis märtsinumbris, tõdedes, et komme võõra keele sõnu eestikeelse jutu vahele torgata edvistamise mulje jätab.
Kadakasakslusele n-ö Euroopa Liidu moodi vihjavad ilmselt projektikeelest üle toodud ja kodustatud väljendilohedki. Nii tarbivad meil mudilased mõnikord lastehoiuteenust, lihtne töömees pakub aga kuulutustes puulõhkumisteenust…
No pidagem ikka pisut hoogu! Ja heisakem homme emakeelepäeva puhul riigilipud.
13. märts 2012
