Tänase esiküljeloo võiks kokku võtta ülilühidalt: lugege Vooremaad. Paraku on taolisi juhtumeid, kus inimesed neile olulistest asjadest liiga hilja teada saavad, sest nad ei jälgi kohalikku ajakirjandust, päris palju.
Keskkonnamõjude hindamise ja kaitse planeerimisega tegelevad ametnikud teavad, et inimesi oleks vaja tõhusamalt kaasata, sest seda ei ole kunagi liiga palju. Kaitse planeerijad kurdavad, et proovi nii palju kui võimalik, alati leidub keegi, kes ikka mõnda asja esimest korda kuuleb. Hoolimata tõsiasjast, et on ette nähtud kindel arv kirju ja kindlad protseduurid, kuidas teavitatakse.
Kunagi aastaid tagasi oleksid looduskaitsetöötajad oma tööd justkui rohkem hingega teinud, mitte n-ö kaheksast viieni. Seetõttu suheldi ka inimestega märksa rohkem. Praeguseks on tekkinud olukord, et ametnike jaoks on oluline vaid oma kindel töökoht. Tehakse seda, mis kästakse ja kui palju kästakse, hoolimata sellest, kas see on ka õige. Aga peamine on, et palk jookseb. Ja kui juhtub olema veel ka ülemus selline, kes tahab olla ainuisikuline otsustaja, siis sellise fakti tunneb rahvas ära ja taandub. Mida rohkem inimesi kaasata, seda vähem on hiljem probleeme. Mida varem inimesed tunnevad, et neid on asjade käigust teavitatud, seda parem.
18. veebruar 2012