|
|
Ülehomme avatakse Kaarepere lähedal pidulikult uus raudteeviaduktiga liiklussõlm, mis on olnud kasutusel küll juba septembri viimastest päevadest. Nüüdseks on paigaldatud ka piirded ja maha saadud teekattemärgistus. |
Möödunud sügisel alanud tööde käigus likvideeriti kolm Kaarepere ümbruse samatasandilist raudtee ülesõidukohta, mis olid kohaliku rahva seas tuntud kui Pikkjärve, Kaarepere ja Visusti ülesõit. Selleks ehitati Tartu-Jõgeva-Aravete tugimaanteele 73 meetri pikkune ja 11 meetri laiune viadukt ning Pikkjärve-Tõrve ja Kaarepere-Palamuse maantee trassi muudeti nii, et sõidukid pääsevad tugimaanteele ilma raudteed ületamata.
Kokku ehitati ümber 7,2 kilomeetrit teid. Lisaks rajati Kaarepere ja Pikkjärve külla 1,8 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid, mille juurde paigaldati neli istepinki. Kaarepere raudteejaama juurde ehitati välja parkla, vanadelt teelõikudelt mahafreesitud asfaldi purust said aga tolmuvaba katte Mullavere-Visusti tee 3,4 kilomeetri ja Luua-Vaidavere tee 1,3 kilomeetri pikkune lõik.
Tööd tellis Maanteeameti lõuna regioon ning teostasid ASid Nordecon ja Ramboll koos alltöövõtjatega. Projekteerimistöö tegid eri etappidel OÜ Reaalprojekt ning ASid Ramboll ja Nordecon, omanikujärelevalvet teostas AS Taalri Varahaldus. Kaarepere liiklussõlm läks maksma 5,46 miljonit eurot. 80 protsenti sellest summast tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist, ülejäänu Maanteeametilt ja ASilt EVR Infra (nende panus oli 383 000 eurot).
Lepingu järgi pidi liiklussõlm tegelikult valmis saama alles tuleva aasta alguseks.
“Ehitaja kiirustas objekti lõpetamisega, et talvele mitte jalgu jääda,” ütles Maanteeameti lõuna regiooni direktori asetäitja ehituse alal Janar Taal. “Paljude tööde tegemine on lume ja külma saabudes ju raskendatud. Haljastuse seisukohalt tuleb objekt muidugi kevadel uuesti üle vaadata, et näha, kus muru kasvama läinud ja kus see uuesti külvata tuleb.”
Keeruline objekt
Vastuvõtukomisjon käis liiklussõlmega tutvumas möödunud reedel ja jäi nähtuga rahule. Janar Taali sõnul oli Kaarepere liiklussõlme näol tegemist üsna keerulise objekti ja keerulise hankega.
“Kolme samatasandilise raudteeülesõidukoha likvideerimiseks tuli leida selline lahendus, mis ei muudaks kohalike elanike elu väga ebamugavaks ega sunniks ka Jõgeva ja Tartu vahet sõitjate liikumiskiirust piirama,” ütles Janar Taal. “Et ministeerium oli seadnud objekti rahastamisele ranged piirid, tuli üht-teist ka ümber projekteerida.”
Rahalistesse piiridesse mahtumiseks tuli viadukt näiteks algselt kavandatust kitsam teha, mistõttu eraldi jalgratta- ja kõnnitee sellele enam ära ei mahtunud. See ei tähenda siiski, et jalgsi ja jalgrattaga viadukti üldse ületada ei tohiks, sest sõidutee äärejoone ja piirde vahel on neilgi ruumi liikuda. Ka mõnes teises kohas tuli just kergliiklusteede pealt kokku hoida.
“Aga jalg- ja jalgrattateid saab ka hiljem lõikude kaupa juurde ehitada, kas siis valla või riigi initsiatiivil. Võimalused selleks on jäetud,” ütles Janar Taal.
Rahalistest piirangutest tingitud kärbetele vaatamata pidas ka Palamuse vallavanem Urmas Astel Kaarepere liiklussõlme väga õnnestunud objektiks.
“Kogu selle rajamise protsess oli mõistlikult üles ehitatud,” ütles Urmas Astel. “Rahvaga räägiti kõik asjad enne kenasti läbi ning liiklussõlm ehitati valmis uskumatult kiiresti ja väga tõhusa omanikujärelevalve all.”
Liiklus ohutum
Kaareperes elava ja Palamusel töötava inimesena tuleb Urmas Astelil iga päev üle uue viadukti sõita.
“Ehkki teekond Kaareperest Palamusele on nüüd ligemale kolme kilomeetri võrra pikem, on mul vähemalt selge, kustkaudu sõita ja kuipalju teekond aega võtab,” ütles Urmas Astel. “Varem keerasin juhul, kui Kaarepere ülesõit kinni oli, tavaliselt auto ümber ja üritasin Pikkjärve ülesõidu ja Vetto tee kaudu Palamusele jõuda, aga mõnikord pidin Pikkjärvel ikkagi tõkkepuu taga konutama.”
Ent kõige tähtsam on vallavanema meelest see, et liiklus on Kaarepere ümbruses turvalisemaks muutunud: liiklusõnnetusi, sealhulgas inimohvritega õnnetusi oli ette tulnud ju kõigil kolmel nüüdseks likvideeritud raudteeülesõidukohal.
“Eluilmaski poleks uskunud, et minu silmad mu enda kodukohas sellist uhket ehitist näevad,” tunnistas möödunud reedel jalgrattaga Kaareperre teel olnud pikkjärvelane Evald Vahtra. “Algul, kui viaduktil veel piirdeid polnud, kippus mul sealt ülevalt alla vaadates süda pahaks minema, ehkki elupõlise elektrikuna olen kõrgel posti otsas käinud küll ja küll. Nüüd, mil piirded paigas, pole enam mingit kõhedustunnet.”
Pikkjärvelt Kaareperre poodi ja sõbra juurde minnes Evald Vahtra tegelikult viadukti ei ületa, vaid sõidab mööda viaduktilt Palamuse suunas viivat mahasõiduteed Kaarepere jaamani ja läheb siis, ratas käekõrval, jalgsi üle vana raudteeülesõidu. Autoga pole ei seda ega ka Pikkjärve ja Visusti ülesõidukohta enam võimalik läbidagi, sest nende ette on nüüdseks paigaldatud vastavad tõkked. Vanad tõkkepuud on aga hoopis maha võetud.
Kaarepere liiklussõlme valmimine oli teatavasti oluliseks eeltingimuseks Jõgeva-Tartu maantee täies pikkuses nüüdisajastamisele. Veel enne, kui liiklussõlm valmis, algasid tööd kõnealuse maantee ainsal veel kordategemata osal, Pikkjärve-Tabivere teelõigul. Seal teeb Maanteeameti lõuna regiooni tellimusel töid AS TREF.
“Septembrikuust hakati seal korrastama truupe ning rajama kergliiklusteid ja parklaid,” ütles Janar Taal. “Jalgteede muldeid saab ehk praegugi veel rajada, ent üldiselt minnakse nüüd talvepuhkusele.”
Tuleval kevadel, kui lumi läinud ja tee muldkeha sulanud, lähevad siis Pikkjärve ja Tabivere vahel lahti suuremad tööd, mille käigus tuleb liiklejatel n-ö parema tuleviku nimel suuremaid ja väiksemaid ebamugavusi taluda.
“Lühikeseks ajaks tuleb liiklus isegi täielikult sulgeda, sest ühel lõigul tuleb tee pind kaks meetrit madalamale tuua ja ühe sõiduraja kaupa pole see võimalik,” ütles Janar Taal. “Ehkki tööde lõputähtaeg on 1. oktoober, usun, et takistusteta saab Jõgevalt Tartusse sõita juba augustis.”
Pikkjärve-Tabivere teelõigu renoveerimine läheb maksma üle nelja miljoni euro.
i RIINA MÄGI
