|
|
Saare vallas Kääpal möödunud laupäeval avatud seikluspark tõestab, et kirjandusteose, antud juhul siis eesti rahvuseepose “Kalevipoeg“ paremale tundmaõppimisele saab kaasa aidata ka üsna ebatraditsiooniliste vahenditega. Pargi atraktsioonid on nimelt seostatud “Kalevipojast“ tuntud legendidega. |
Seikluspark sündis Sihtasutuse Kalevipoja Koda juhataja Hannes Soosaare ning huvi- ja projektijuhi Urpo Reinthali ideest. Atraktsioonide rajamisel tuli appi OÜ Seiklusring Valdo Kanguri isikus, rahastamisel maapiirkondade arengupotentsiaali tõstmiseks käivitatud Euroopa Liidu programm Leader ja Saare vallavalitsus. Viimane lisas Leader-programmist projekti toetuseks saadud 150 000 kroonile omaosaluseks vajalikud 16 000 krooni. Projekti kogumaksumuseks kujunes 166 700 krooni.
“Seikluspargi idee andis meile siinne loodus ise: meil oli n-ö varnast võtta seikluspargi rajamiseks sobiv metsane mägi,“ ütles Hannes Soosaar. “Mõte vääris meie meelest teostamist, sest seikluspark lisab atraktiivsust siinsamas Kääpal juba tegutsevatele Kalevipoja muuseumile ja teemapargile. Ja konkurente sarnaste parkide näol meil lähiümbruses pole.“
Seikluspargi rajajate elu tegi tükk maad keerulisemaks tänavune pikk ja lumerohke talv: märtsikuus oleksid pargi ehitustööd pidanud juba täie hooga käima, ent paraku kattis maad siis alles paks lumi. Ka maastiku ettevalmistamine oli sügisel ootamatu lumetuleku tõttu pooleli jäänud.
“Ehkki lõpuks läks võidujooks ajaga päris ägedaks, oleme ikkagi päris õnnelikud ja uhked, et seikluspark valmis sai,“ ütles Hannes Soosaar. “13 püsiatraktsiooni, mis valmis said, on esialgu täiesti piisavad, ent neile saab teemapargis asuvaid Kalevipoja lauda, tooli ja atra kasutades veel lisagi tekitada.“
Nähes, et paljude seikluspargi atraktsioonide konstruktsioonis on ära kasutatud kasvavaid puid, võivad mõned eriti rohelise mõtteviisiga inimesed hakata seikluspargi rajajaid süüdistama halvas ümberkäimises loodusega.
“Kasvavatele puudele pole atraktsioone üles ehitades tegelikult liiga tehtud: selleks, et trossid männitüvesse sisse soonima ei hakkaks, on tüvede külge kinnitatud puidust kaitsmed,“ ütles Hannes Soosaar. “Kaitsmed on küll kruvidega fikseeritud, ent tüveni kruvid läbi paksu männikoore ei ulatu.“
Tegevust terveks päevaks
Soosaare ja Reinthali sõnul jätkub Kääpale tulevatele gruppidele siin tegevust nüüd vähemalt viieks tunniks, kui aga juurde tellida veel looduskoolitus (seda viib läbi tuntud loodusemees Vahur Sepp) ja lõunasöök, siis saavad turistid siin soovi korral veeta terve päeva.
Seikluspargi atraktsioonide kohta ütles Valdo Kangur, et sarnaseid on ka mõnes teises pargis, ent Kääpal on need saanud Kalevipoja legendidega seotud “värvingu“. Näiteks ronimisvõrk on legendi järgi võrk, millega õnnetult uppunud Saarepiiga vanemad tema surnukeha merest kätte saada püüdsid ning mille hiljem kuivama riputasid.
“Seikluspark pole koht, kus võib käia omapäi ja teha seda, mis pähe tuleb, vaid see on mõeldud selleks, et siin tegutseda koos grupiga ja instruktori juhendamisel,“ ütles Valdo Kangur. “Umbes pooled pargi elementidest ongi mõeldud meeskonnatöö treenimiseks.“
Kanguri sõnade õigsusele said kohe kinnitust kaheksateist julget, kes pärast pargi avamist Saare vallavalitsuse, Voore Põhikooli ja Jõgevamaa Koostöökoja (see organisatsioon tegeleb Jõgevamaal Leader-toetuste jagamisega) võistkonna koosseisus seiklusrada läbima asusid. Nende abistamise ja punktide kokku lugemisega tegelesid peale Valdo Kanguri enda Jarko Koort ja Argo Tori. Kõnealused kohalikud noormehed on läbinud instruktorikoolituse ning asuvadki suveks seiklusparki tööle. Neile on lisandumas kolmaski instruktor.
Raha õigesse kohta
Ehkki võistkondadele raja läbimiseks antud aeg — umbes kaks ja pool tundi — tundus esmapilgul üüratuna, jõudis kõik harjutused läbi proovida vaid üks võistkond. Küll aga sai kõigi poolt ületatud sihikule võetud punktide arv — 9000. Kõige rohkem punkte — 14 700 — kogusid Voore kooli õpilased, järgnesid 14 300 punktiga vallavalitsuse ja 13 100 punktiga koostöökoja võistkond.
“
“See on väga tore, et siin, Kääpal seikluspargi avamise puhul ka avalik üritus korraldati,“ ütles Reve Lambur.
Ehkki üks projekt sai n-ö katuse alla, pole Kalevipoja Koja noortel meestel nüüdki aega käsi rüppe lasta, sest neil on tänavu suvel teostamisel veel neli Leader-projekti, mille rahastamine Jõgevamaa Koostöökoja poolt juba heaks kiidetud. Ühe projekti toel tuuakse Saare Valla Metsateatris välja suvelavastus “Välek Vibulane“, kahe projekti abil renoveeritakse Saare Kalevipoja muuseum ja muuseumile sooja andvad ahjud, ühe projekti tulemusena peaks aga valmima Kääpa jõe äärde rajatava puuetega inimestele mõeldud matkaraja projekt.
Seikluspargi avamine oli tegelikult ainult osa toimekast laupäevast Kääpal: lisaks sellele peeti seal ka Kalevipoja laata ja simmanit ning avati Kalevipoja muuseumi suvehooaeg, Koos hooajaga avati muuseumis Võrumaa kunstniku Olev Russi Kalevipoja-teemaliste puittaieste näitus, mis jääb avatuks kogu suveks. Näituse avamisel viibis ka kunstnik ise.
“Üht-teist uut on meil veelgi, enamasti uute eksponaatide näol. Näiteks panime hiljuti välja portfelli, millega kunagi Saare kolhoosi palgaraha veeti, ning Saare kunagise vallavanema Valdek Keeruse esimese mobiiltelefoni aastast 1992,“ ütles Kalevipoja muuseumi juhataja Viivi Lani.
iii
RIINA MÄGI
