Kaalul on Eesti riigi toidujulgeolek

Käesoleval nädalal peeti Eesti Rahva Muuseumis (ERM) taas põllumajanduse aastanäitust, kus mõistagi tõstatusid ka Eesti põllumajandustootmise tulevikuga seotud küsimused. Messi avamisel tõdeti, et toidujulgeolek on üks osa meie riigikaitse vundamendist ning nii ettevõtjad kui ka riik peavad senisest enam selle sektori võimekusse panustama.
Põllumajandus on tähtis. Järjest rohkem räägitakse meile, kuidas põllukultuure efektiivsemalt kasvatada ning kuidas tegeleda looma- ja taimekasvatusega niimoodi, et põllumajandus oleks kõige muu hulgas ka keskkonnasõbralik.
Selge see, et hoolimatu suhtumisega keskkonnaküsimustesse tänapäeval kaugele ei purjeta. Põllumees ei saa oma äri üles ehitada selliselt, et ükskõik mis hinnaga võimalikult suur saak põllult kätte saada. Nii põldude väetamisel kui ka piimatootmisel ja lihakarja pidamisel tuleb lähtuda ikkagi ennekõike sellest, et keskkond ei kahjustuks majandustegevuse tõttu ja põldu saaks harida või kariloomi pidada ka tulevikus.
Olulisel kohal on aga ka rahvatervis. Inimene, kes poeuksest sisse astub, mõtleb üha rohkem ka selle peale, kas kaupluses saadaolev puu- ja juurvili on tervislik, kas piim on tulnud kohalikult Eesti farmerilt, kas lihatooted on Eesti päritolu või imporditud kaugematest maadest.
Seoses 24. veebruaril alanud sõjaga Ukrainas ei saa me mööda vaadata küsimusest, mis saab siis, kui piirid mingil põhjusel on kinni ja Eesti riik peab end ise ära toitma. Riiklikud reservid, põllupidamise jätkusuutlikkus ja ennast ära tasuv mahepõllundus – nende teemade peale peame rohkem mõtlema.