Jaanikuu oli tänavu jahe ja sajune. 1. juunil sadas vihma vahele lumekruupegi. Kuu esimestel päevadel puhus tugev tuul loodest ja iiliti ulatus tuule kiirus16…17 m/s. Öösiti tuul rauges ja maapinna lähedases õhukihis rohu kohal langes termomeetrinäit miinusesse, õhus oli sooja ainult 3…4 kraadi.
Juba 4. juuniks jäi tuul nõrgemaks ja temperatuur hakkas tõusma. 6. ja 7. juunil mõõdeti päeval sooja 22…24 kraadi. Ilmamuutus tõi kaasa vihmasajud, mis pärast kuiva maikuud olid taimekasvatajate jaoks väga oodatud. Peaaegu päev otsa sadas 8. juunil, kui ööpäevaseks sajusummaks kogunes Jõgeva ümbruses 17…20 mm.
Jaaniöö üllatas öökülmaga
Juuni teine dekaad oli normile lähedase temperatuurirežiimiga. Päikesepaistelised soojad päevad vaheldusid pilves ja sajustega. Kuu maksimaalne õhutemperatuur (24,7°C) pandi kirja 17. juunil. Vaatamata juba üle 20 kraadi tõusnud temperatuuridele, ilm eriti soe ei tundunud, sest tuule maksimaalne kiirus ulatus enamikel päevadel üle 10 m/s.
Juuni viimane kolmandik oli tavapärasest kahe kraadi võrra külmem ja jaaniöö üllatas öökülmaga. 23. ja 24. juuni vahelisel ööl langes õhus temperatuur +2, maapinna lähedases õhukihis mullal -0,7 ja rohul -3,3 kraadini.
Tasub märkida, et keskmiselt lõpevad öökülmad maapinnal meie kandis juuni esimesel nädalal. Et öö oli lühike, siis suurt kahju see külm ei põhjustanud. Siiski kurdetakse, et kohati said madalamates kohtades rohumaa läheduses osaliselt kahjustada kartulite ja teiste külmaõrnemate taimeliikide lehed.
Jaheduse tõttu on mitmete enam soojust nõudvate taimede lehed muutunud heleroheliseks, näiteks aedubadel.
Kokkuvõttes oli juunikuu keskmise õhutemperatuuri järgi (Jõgeval 13,4 °C) viimase 95 aasta keskmisest ühe kraadi võrra külmem. Kui keskmiselt tõuseb maksimaalne õhutemperatuur juunis üle 25 kraadi neljal korral, siis tänavu õhutemperatuur seda piiri ei ületanud. Samas üle 20 kraadi tõusis õhutemperatuur kümnel korral, mis on keskmisest ainult nelja päeva võrra vähem. Öökülmad kestsid kaua. Maapinna lähedal jaaniööl tänavu esinenud külmakraadid olid vaatlusreas küll ühed hilisematest esinenud öökülmadest, kuid samas selgub, et alles mõned aastad tagasi ehk 2014. aastal oli jaaniöö peaaegu sama külm kui tänavu, õhus oli siis +2,2 ja rohul -1,2 °C ja 2009. aastal esines öökülma maapinna lähedal veel juuliski.
Jahedate ilmade tõttu on tänavu taimede areng olnud tavalisest aeglasem. Sirelite ja mitmete teiste taimede õitseaeg kujunes pikaks. Efektiivseid ehk üle 5 °C temperatuure kogunes kasvavas kokkuvõttes Jõgeval 30. juuniks 450 °C, mis on keskmisest 64 kraadi võrra vähem.
Viimase 95 aasta keskmisena on kogunenud nii suur efektiivsete temperatuuride summa jaanipäevaks, eelmisel aastal kogunes juba 14. juuniks.
Vihma tuli tänavu juunis Jõgeva linna idapiiril ilmajaama järgi 78 mm, alevikus Eesti Taimekasvatuse Instituudi automaatilmajaama järgi 99 mm. Kuigi need sajuhulgad on viimase 95 aasta keskmisest (69 mm) rohkem, üleliia niiskust ei olnud. Pigem oleks võinud juunis vihma taimede jaoks periooditi rohkemgi olla. Eelnes ju väga kuiv maikuu ning sagedased tugevad tuuled kuivatasid mulda kiiresti ja suurendasid taimede veetarvet. Tugev tuul koos suuremate vihmahoogudega sasis kuu teisel poolel kõrgemat ja tihedamat heina, kohati ka rukist, vajutas talirapsi, -rüpsi kaldu.
Maakonnas kõikus juunikuu sajusumma esialgsetel andmetel 73 millimeetrist kuni 136 millimeetrini. Suuremad sajusummad mõõdeti maakonna idaosas.
Kas juuli toob sooja?
Milline on olnud juulikuu ilm Jõgeval 1922-2016 aastate andmetel? Juuli on tavaliselt aasta kõige soojem kuu. Vaatlusaastate keskmisena on juuli keskmiseks õhutemperatuuriks 17,2 °C.
Äärmustemperatuurideks on juulis mõõdetud 0,5 °C 1992. aastal ja 33,4 °C 2010. aastal. Sajuhulk on kõikunud vaatlusaastate jooksul kümnest millimeetrist 2006. aastal kuni 175 millimeetrini 1990. aastal. Viimase 95 aasta keskmiseks sajusummaks on 79 mm.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
