Jaanikuu algas väga soojade ilmadega. Päevased maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid kolmel esimesel päeval 26-27 kraadini ja maikuus alguse saanud kuivus jätkus. Ristik närbus päevastel tundidel, suviteraviljade alumised lehed kolletusid. Peenardele külvatud aedvili ei tahtnud kuivuse tõttu korralikult tärgata.
5.-6. juunist ilm muutus. Temperatuurid alanesid ja hakkas sadama vihma. Ööd muutusid väga jahedaks. Kõige külmem oli 7. juuni öö, kui Jõgeval langes temperatuur õhus -0,5 kraadini, maapinna lähedal mullal ‑3 ja rohul ligi -7 kraadini. Kohati võttis külm kartulipealsed mustaks. Kahjustada said paiguti aiamaadel kõrvitsad, aedoad ja mitmed külma suhtes tundlikumad lilled.
Päevasooja kuu keskpaigani nappis
Nullile lähedasi või miinuskraade mõõdeti maapinna lähedal korduvalt kuni 14. juunini. Ka päevasooja oli kuni kuu keskpaigani napivõitu. Näiteks 11. juunil ei tõusnud päevane õhutemperatuur 10 kraadinigi ja lisaks sellele sadas vihma ning puhus tugev tuul. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi sel päeval tavapärasest kuue kraadi võrra madalamaks.
- juunist alates läks ilm uuesti soojaks ja normist kõrgem temperatuurirežiim püsis kuu lõpuni. Kõige soojemateks päevadeks osutusid 25. ja 26. juuni, kui päevased õhutemperatuurid tõusid ligi 30 kraadini või üle selle. Efektiivseid (üle 5 °C) õhutemperatuure kogunes juunis Jõgeval 350 °C, mis on vaatlusaastate keskmisest 35 kraadi võrra rohkem.
Juuni lõpu seisuga oli kasvavas kokkuvõttes kogunenud efektiivseid õhutemperatuure ligi 660 °C, mis ületab keskmist enam kui 140 kraadi võrra ja vastab looduse arengus poolteise kuni kahe nädalasele edumaale võrreldes tavapärasega.
Juunikuu oli tänavu väga vihmane
Tänavune jaanikuu kujunes väga vihmaseks. Kuu sajusummaks kogunes esialgsetel andmetel maakonnas 124 kuni 164 mm. Kõige suuremad sajusummad mõõdeti Jõgeva linnas ja alevikus ning Toomal. Jõgeva ilmajaama järgi tuli juunis vihma 162 mm, mis on keskmisest enam kui kaks korda rohkem. Veelgi suurem sajusumma on mõõdetud jaanikuu kohta 1922. aastast alanud vaatluste järgi ainult kolmel korral (1928., 1998. ja 2004. aastal). Suuremad sajud esinesid lõppenud jaanikuus 11.-12. ja 16. kuupäeval, kui 24 tunni sajusumma ulatus paiguti ligi 50 millimeetrini.
Tänu sadudele eelnenud põuasele perioodile püsivat liigniiskust ei tekkinud. Suuremate sadude järel küll tekkisid mõneks ajaks põldudele loigud ja vesi jäi vagude vahele, kuid peagi imbus see mulda. Märja mulla ja sagedaste sadude tõttu olid keeruline leida sobivat aega põllul taimede hooldustöödeks. Samas aga taastusid tänu soojale ilmale ja niiskele mullale kartulite külmavõetud pealsed ning enamik teisi taimi kahjustustest kiiresti, paranes teraviljade seisukord.
Paljude suviteraviljade jaoks tulid vihmad liiga hilja ja nad on senini madalad ning hõredad. Talirukist ja põldheina on suured sajud koos tormituultega sasinud ja lamandanud.
Juuli toob sooja ja sademed
Milline on olnud juulikuu ilm Jõgeval 1922.-2015. aastate andmetel. Juuli on aasta kõige soojem kuu 16,8 kraadise keskmise õhutemperatuuriga. Äärmustemperatuurideks on heinakuus mõõdetud 33,4 °C (2006. ja 2010. aastal) ja 0,5 °C (1992. aastal). Keskmise sademete summa (79 mm) järgi on juuli aastas augusti järel sademete rohkuselt teine kuu. Kuu sajusumma on viimase 94 aasta jooksul kõikunud kümnest millimeetrist (2006. aastal) kuni 175 millimeetrini (1990. aastal).
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
