Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks juunis aastataguse ajaga võrreldes 0,1 protsenti ja eelmise kuuga võrreldes 0,2 protsenti. Euroalal pidurdus ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon esialgse hinnangu kohaselt 0,3 protsendilt 0,2 protsendini.
Hinnalanguse peamine põhjus on endiselt impordihindade alanemine. Juunis jätkus nii energia kui ka toiduainete tarbijahindade langus, mis on kestnud juba rohkem kui aasta. Energiahinna langus suurenes elektri ja soojusenergia tõttu, mis odavnesid aasta võrdluses 6,3 protsenti ja 4,1 protsenti. Toornafta hind tõusis esimesel poolaastal maailmaturul küllaltki kiiresti ja seda toetas euro kursi nõrgenemine, kuid juunis hinnatõus rauges.
Alusinflatsioon ehk tarbija ostukorvi kallinemine ilma välisteguritest mõjutatud energia ja toiduaineteta kiirenes juunis 0,9 protsendini, jaanuaris aga 0,5 protsenti.
Teenused kallinesid juunis aastavõrdluses 2,4 protsenti. Kui tasuta hariduse kehtestamise mõju kõrvale jätta, siis tõusid teenuste hinnad 3,5 protsenti. Sisemaise inflatsiooni järkjärgulise kiirenemise peamine põhjus on olnud palgakulude kasv. Osa teenuste kallinemisest võib siiski kanda ka hooajaliste tegurite arvele, sest juunis kallinesid enim turismi ja vaba aja veetmisega seotud teenused. Teisel poolaastal on teenuste inflatsioon hooajaliste tegurite tõttu tavapäraselt väiksem.
Eesti Panga prognoosi kohaselt tarbijahindade tõus teisel poolaastal kiireneb, kuid on siiski tagasihoidlik. Selle aasta keskmine hinnatõus jääb prognoosi kohaselt nulli lähedale. Aeglast hinnatõusu soodustab see, et kaudsete näitajate põhjal oli majanduskasv teises kvartalis mõõdukas ning ka palgatõus on viimastel andmetel mõnevõrra pidurdunud. Lisariskid tulenevad Kreeka võlakriisist ja Aasia riikide majanduskasvu võimalikust aeglustumisest.
SULEV PERT, Eesti Panga ökonomist
