10. juunist algaski järsk soojenemine ja peagi oli päeval sooja üle 25 kraadi. 12. juunist tõusis ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 15 kraadi, mida loetakse südasuve tunnuseks. Lõppkokkuvõttes saabus südasuvi Jõgevale tänavu 83 aasta keskmisest kuus päeva varem. Jaanipäeva eel valitses tõeline kuumus. Varjus oli keskpäeval sooja 30 kraadi ligi, üksikutel päevadel üle sellegi. Kui vaadata Jõgeva seniste vaatluste rida, siis selgub, et üle 30-kraadist kuumust on juba juunis esinenud ainult üheksal aastal, viimati 1999. aastal. Keskmiselt on juunis olnud ainult neli päeva, mil maksimum on tõusnud üle 25 kraadi. Tänavu esines jaanikuus üheksa üle 25-kraadise maksimumtemperatuuriga päeva.
Kuigi mai teisel poolel ja juuni algul tuli päris korralikult vihma ning põllud said kastetud, hakkas kuumade ilmadega peagi taimede jaoks niiskust nappima. Juba kuu keskpaigas võis näha ristikul, mõne päeva pärast ka teistel põllukultuuridel lehtede närbumist. Kuiva mulla tõttu oli taimedel suurt kuumust raske taluda. Metsad muutusid äärmiselt tuleohtlikeks. Põhja-Eestis hävis põlengu tõttu ligi 8 km2 metsa. Kuivuse lõpetasid 22. juunil alanud sajud. Vihm takistas jaanilaupäevaks planeeritud ürituste läbiviimist, kuid oli äärmiselt vajalik taimede jaoks. Ütleb ju rahvatarkuski, et jaanipäevaeelne vihm on väärt Riia linna. Maakonnas sadas kahe?kolme päevaga 20?30 mm ja põllud said selleks korraks kastetud. Kuna soojad ilmad jätkusid ja kultuurid kasvasid intensiivselt ning sellega koos oli lisaks aurumisele taimede vee tarbimine väga suur, siis muutus muld peagi uuesti kuivaks. Kuu lõpus vajasid peenrad jällegi kastmist, põllud ootasid vihma. Juuni lõpuks oli talirukis lõpetanud õitsemise ja toimus teramoodustumine, talinisu veel õitses, suvinisu oli pähiku loonud ja alustas õitsemist, oder hakkas pead ja kaer pöörist looma, varane ristik ja paljud kõrrelised heintaimed õitsesid, hiline ristik moodustas õisikuid, varajane kartul alustas õitsemist, keskmise valmivuse ajaga kartulisordid moodustasid õisikuid, taliraps oli õitsemise lõpetanud, suviraps aga täisõitsengus, valmisid esimesed aedmaasikad. Kui 10. juuni seisuga jaheda perioodi lõpus oli loodus oma arengus paar päeva keskmisest maha jäänud, siis kuu lõpuks tekkis juba 4-päevane edumaa. Kogu jaanikuu keskmine õhutemperatuur kujunes Jõgeval tavapärasest 1,5 kraadi kõrgemaks ja sademeid oli 40 mm, mis on 60% vaatlusaastate keskmisest. Maakonnas sadas kuu jooksul esialgsetel andmetel 40?49 mm. Kui liideti kokku kolme kuu sajusumma alates 1. aprillist kuni juuni lõpuni, siis saadi Jõgeval sadanud vihmahulgaks 100 mm, mis on 54 mm võrra vähem kui 83 aasta keskmine.
Milline on tavaliselt juulikuu ilm? Juuli on meil harilikult aasta kõige soojem, samas aga augusti kõrval ka üks aasta sajusematest kuudest. Päeval on juulis keskmiselt sooja 22 kraadi, öösel 10?11 kraadi. Maksimumid on tõusnud üksikutel päevadel ühel viiendikul vaatlusaastatest üle 30 kraadi. Juulikuu absoluutseks maksimumiks on seni Jõgeval registreeritud 32,4 kraadi (1994. a). Kõige külmem on seni olnud 1992. aastal, kui 6. juunil oli õhus sooja ainult pool kraadi ja 2 cm kõrgusel mulla kohal mõõdeti kaks ja pool kraadi külma. Juulikuus on vaatlusaastate keskmisena sadanud 82 mm, kusjuures kuu summa on aastati kõikunud 23?175 mm.
Laine Keppart,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
