Eesti Energia teenindusbürood keskenduvad edaspidi vaid kliendinõustamisteenusele ja arveid saab alates 1. juulist maksta vaid panka või posti teel.
“Eesti Energia lõpetab kolme kuu pärast sularaha ja kaardimaksete vastuvõtmise oma kontorites ning enne seda pakutakse Eesti Energia kontorisse tulnud klientidele panga otsekorralduslepingu sõlmimist, mis on kõige mugavam ja odavam viis elektriarve tasumisel,” selgitas Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann.
“Kui inimesel ei ole pangakontot või ta ei soovi mingil põhjusel otsekorraldust, saab ta edaspidi elektri eest tasuda Eesti Posti postkontoris, mida on võrreldes Eesti Energia teenindusbüroodega kümneid kordi rohkem,” lisas Bachmann. Eesti Postil on 246 bürood, Eesti Energial aga 17 bürood. Samuti saavad kliendid elektriarvet tasuda pangas.
Sularaha vastuvõtmine on suur kulu
“Me mitte ei soovita inimesel Eesti Posti postkontorisse minna, vaid pakume talle mugavamaid, kiiremaid ja odavamaid elektri eest tasumise viise. Samas jääb sularahas maksmise võimalus igal inimesel alles,” rääkis Bachmann.
Eesti Energia Jõgevamaa teenindusbüroo jääb alles, firma edaspidine strateegia on olla teenindusbürooga esindatud igas maakonnakeskuses.
Koostööleppe kohaselt tasub Eesti Energia alates 1. juulist Eesti Postis tehtud maksete teenustasu.
Otse Eesti Energia kontorisse maksjaid oli vaid 7 protsenti, Bachmanni kinnitusel on tegemist 30 tuhande inimesega. “Sularaha vastuvõtmine toob Eesti Energiale aastas mitme miljoni krooni suuruseid kulutusi, sest maksame turvateenuse, sularaha veo, tööjõu jms eest.
iii
Kui inimesel on valida, kas tulla teenindusbüroosse, kulutada aega ja raha transpordile või tasuda panga otsekorraldusega, siis miks mitte eelistada viimast makseviisi, mis on kliendile tasuta. Kõik otsekorraldusega seonduva saab korda ajada Eesti Energia teenindusbüroos, meie klienditeenindajad korraldavad inimese nõusolekul kõik ära,” selgitas Bachmann.
iii
Järsud hinnatõusud oleksid veel valusamad
iii
<span style=”mso-bookmark: _Toc197407710″>
Eesti Energia pidevat halastamatut hinnatõusu selgitas Bachmann sellega, et tegutsetakse reguleeritud turu tingimustes, kus toimub hindade korrigeerimine viitega ehk reaalsetele kuludele järgi.
“Seetõttu reageerib elektrihind muutustele majanduses hilinemisega. Elektri müügihinna kasvu põhjustasid inflatsiooni surve, keskkonnamaksude, tootmiskulude ja ka teiste mittejuhitavate kulude kasv. Kõrge inflatsiooni perioodil jäi elektrihinna muutus pidevalt inflatsiooni mõjust maha ning hinnamuutus 2009. aasta 1. jaanuaril reageeris 2008. aasta kõrgele inflatsioonile. Tänavu 1. märtsist tõusis kaks protsenti võrguteenuse hind, elektri hind aga jäi samaks,” märkis Bachmann.
Selline hindade indekseerimise metoodika aitab tema sõnul vältida järske hinnatõuse, mis on tarbijatele veel valusamad.
“Lähemas tulevikus elektrihind suure tõenäosusega ei kasva, sest järgmise hinnakorrektsiooni ajaks on inflatsiooni surve kadunud,” ütles Bachmann.
iii
JAANIKA KRESSA
