On räägitud detsembrikuumusest, filmis. Aga nüüd on kuumus igal pool, võtad rannast kivikese, kuum, katsud mõnda päikese käes seisnud metalleset, no palav. Hakkan ampsama maas vedelenud suveõuna, sooja nahaga, nagu tulnuks ahjuplaadi pealt, äraküpsenud veel ei ole!
Vihmaveetünnis on vesi nii lämmi, nagu saunatünnis, oletan, ise pole käinud. Või nagu tervisekeskuste mullivannides. Ega Peipsigi vesi palju erine.
Raadios öeldi, et 21-22 kraadi on need kraadiklaasi näidud, mille puhul inimene on rahul. Kui on vähem, siis arvatakse juba külm olevat, kui üle, siis kurdetakse palavust. Vahel võivad inimesed kuumuses minestada. Meil kukkus osa vanast õunapuust maha, umbes viiendiku jagu võrast, raske väljakasvamata õunapunnidest. Oleks see Newtonile pähe kukkunud, poleks ta oma teooriat vist suutnud luua. Aga „Valge klaar” ja „Suislepp” poetavad ubinaid ka ühekaupa, selle kuumaga ei jõua ju kõiki korraliku suurusega viljaks kasvatada…
Olen tekitanud mitu kuhja niidetud rohust ja puistaimede okstest, aga selle kuumaga ei suuda lõkke ääres olla ja valvata. Küllap on ka värskelt mahasaetud oksad läbi teinud kiirkuivatuse. Kord süütasingi ühe hunniku, aga tule kohendamiseks oleks vaja olnud pikema varrega reha. Ja kuigi ümber oli päris kõrge ädal, roomas tuli pea igas suunas edasi kasvava rohu varjus olnud eelmise aasta kulu pidi, tuli hoolega tule teed tõkestada. Iga töö omal ajal, meenutan kolhoosiaegseid kartulivõtte, kui udustel päevadel sai põllule tehtud lõkkest ka soojamõnu peale tuhas valmivatele küpsekartulitele.
Tuttav oli käinud ühel festivalil, kus oli kavas ka sütel kõndimine. Tema ei osalenud ainult seetõttu, et see oli kavas väga hilisel ajal, sain aru, et põhimõtteliselt poleks see talle probleeme tekitanud. Ja ju seal ikka kõnniti, kui kavas oli. Mõnele on päevasest kuumusest veel vähe?
Meenuvad lõputud hommikud neil aegadel, kus päev on meil ööst lühem. Nördid, et ikka pole päikest näha, isegi mitte korraks päeva jooksul! Nüüd enne silmade avamist loodan, et oleks ometi pilves, pole küll ilus kurta päikesetüdimuse üle. Mulle sobiks niisugune “vahelduvvool”, et pilvine vahelduks selge ilmaga, üle päeva. Pole muidugi kellegi poole pöörduda niisuguse ettepanekuga ja võib-olla ikka enamusele meeldib päikese üledoos! Armas päike võiks siiski ennast meile ühtlasemalt jagada, aasta lõikes! Pärnus oli kuuekümnendatel hästi palju juudi rahvusest suvitajaid, kes jalutasid päikesevarjudega. Polegi mõttetud asjad? Viimast mul küll pole, aga kus vähegi heidab miski maale varju, siis sean sammud sinna. Ja olen teisigi nii talitamas näinud, alalhoidlikkus? Meie õues on vanaisa istutanud kaks suurt tamme, tänu millele on ohtralt kohta, kus end hästi tunda. Tõeline katus pea kohal ja päike ei ole nii roiutav!
Head soojuskiirguse püünised on autosalongid, seistes võib seal tihti olla 35 ja rohkem soojakraadi. Ega jalgsi ja rattagagi ei taha meelsasti palavaga kuskile minna. Palju toimetusi tuleb edasi lükata!
EHA NÕMM
