Juuli algas kuumade ilmadega. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis esimesel päeval maakonnas 27…28 kraadini ja enamuses kohtades jäigi see kogu kuu kõige kõrgemaks näitajaks.
Nagu juuniski, järgnes kuu alguse soojale järsk jahenemine ja öökülmad. 5…7. juulil tõusid päevased temperatuurid ainult 14…17 kraadini ja maapinna lähedal esines paiguti öökülma. Jõgeval mõõdeti 6. juuli varahommikul õhus sooja ainult 1,6 kraadi, 2 cm kõrgusel mulla kohal oli külma 1,2 kraadi, rohul ligi kolm kraadi. Külm näpistas kohati aiamaadel kurgi-, kõrvitsa- ja aedoalehti.
Nõrgad öökülmad pole kuigi haruldased
Veelgi madalamat õhutemperatuuri on Jõgeval viimase 87 aasta jooksul registreeritud ainult kahel korral — 1951. ja 1992. aastal, vastavalt 0,9 ja 0,5 kraadi.
Tehtud vaatlustest selgub, et nõrgad öökülmad maapinna lähedal juulis ei olegi meie kandis viimasel ajal kuigi haruldased. Näiteks ka eelmisel 2008. a suvel esines 7. juulil paiguti nõrka öökülma. 2006. aastal oli nõrk öökülm Jõgeval maapinna lähedal isegi veel 21. juulil.
Alates 8. juulist läks ilm uuesti soojaks ja kuni kuu lõpuni jäi püsima normile lähedane temperatuurirežiim. Kogu juulikuu keskmine õhutemperatuur osutus võrdseks viimase 87 aasta keskmisega.
Kuigi suvi tundub viimaste soojade suvedega võrreldes jahe olevat, kogunes nii efektiivset üle 5 kraadi kui ka aktiivset üle 10 kraadi soojust kuu lõpu seisuga keskmisele lähedaselt. Taliteraviljad hakkasid juuli lõpuks muutuma vahaküpseks, mis vastab 1964…2007. aasta keskmisele ajale.
Vihma sadas sageli
Vihma sadas juulis sageli, kuid ööpäevased sademete hulgad ei olnud eriti suured. Sageli oli küll sadu intensiivne, kuid lühiajaline. Intensiivsete sadude järel ei jõudnud vesi alati kohe mulda imbuda ja kogunes põldude madalamatesse osadesse. Tänu küllalt kõrgele temperatuurirežiimile pikaajalist liigniiskust ei tekkinud. Tugevad sajud tihendasid mulda. Sagedased vihmad ja hommikused udud soodustasid seenhaiguste levikut (sh kartuli lehemädanikku). Sagedaste sadude tõttu olid raskendatud taimekaitse jt põllutööde tegemine ning sööda varumine.
Vihmad jaotusid territoriaalselt ebaühtlaselt. Maakonna piires kõikus kuu sademete summa esialgsetel andmetel 75 millimeetrist kuni 120 millimeetrini. Enam tuli vihma maakonna lääneosas ja kuivemaks jäi Peipsi äär. Jõgeval kirja pandud kuu sademete summa (84 mm) oli lähedane viimase 87 aasta keskmisele. Suurimaks ööpäevaseks sademete summaks mõõdeti Jõgeval 13. juuli äikeselise öö järel hommikul 20 mm. Vaatamata jaanikuu rohketele sadudele oli muld juuli alguseks juba uuesti kuivaks muutunud ja peenrad vajasid kastmist. Kartul tarbis sel ajal rohkesti vett, kuna oli alanud mugulate moodustumise ja intensiivse kasvu aeg. 8. juulil Jõgeval määratud mullaniiskuse järgi oli produktiivne veevaru kartulipõllul vähenenud künnikihis juba optimaalsest väiksemaks. Järgnenud sadudega veevarud paranesid.
Augusti lõpus võivad kimbutada öökülmad
Milline on olnud augustikuu ilm Jõgeval viimase 87 aasta andmetel? Augusti esimene pool on tavaliselt veel südasuviselt soe ööpäeva keskmise õhutemperatuuriga 15-17 kraadi. Päevased õhutemperatuurid tõusevad üle 20 kraadi, soojematel suvedel võivad tõusta üle 30 kraadigi. Jõgeva absoluutne kuumarekord on registreeritud 1992. aasta 11. augustil. Kuu teisel poolel muutub ilm tavaliselt jahedamaks ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur jääb 15 kraadist madalamaks.
Kuu viimasel kolmandikul ei tõuse keskmisena päevased õhutemperatuurid enam üle 20 kraadi, kuigi üksikutel aastatel on need siiski küündinud ligi 30 kraadini. Augusti kõige madalamaks õhutemperatuuriks on registreeritud 0,0 kraadi 1980. aasta 28. augustil. Nõrgad öökülmad maapinnalähedases õhukihis ei ole augusti lõpus haruldased. Lõikuskuu sademete summa on kõikunud 0,5 millimeetrist 2002. aastal kuni 197 millimeetrini 1948. aastal. Möödunud aastal tuli augustis vihma 195 mm. Augustikuu keskmine sademetesumma on 87 mm, maksimaalne ööpäevane sademetesumma on olnud 100 mm (1994. aasta 2. augustil).
iii
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
