Juulal räägiti kartulist ja käidi õunapuid kaemas

Juula külaselts alustas koos Kõrenduse ja Raigastvere külaga Leader-projekti “Aktiivne kolme küla kogukond”. Projekti avasündmus sai teoks pühapäeval, 23. märtsil, kui huvilised kogunesid Juula külamajja, et kuulata ja rääkida koduaedades kasvavast toidust.

Päeva esimene külaline oli Piia Tiigemäe Järvamaalt Ambla vallast Rebase talust.

Suure õunaaia omanik tunnistas, et just need puuviljad on tema suured lemmikud. Ka kartuleid oskab ta hinnata ja väga nutikalt toiduks tarvitada.

Põhitõed tuleb “salvestada”

Külaline rääkis sellest, mida me kõik tegelikult ju teame, kuid pahatihti kergema vastupanu tee ahvatlusel unustame. Ülimalt oluline on tervisele, et  toit kasvaks sööja lähedal ning seda valides tuleks lähtuda meie paljukiidetud talupojatarkusest, mitte lasta end pimestada-kurdistada reklaamidest, mis teinekord lausa süüdimatud.

Toidu väärtust ei mõõdeta Piia kinnitusel mitte kalorsuse järgi, vaid olulisim on positiivne energia, mille heas tujus ja heasoovlik perenaine sellesse keetes-küpsetades paneb. Nii valminud toit on kõige maitsvam ja tervislikum. Selle teooria paikapidavus on ka katseliselt tõestatud ja eriti tundlikud olevat selles suhtes lapsed.

Nii õuntest kui kartulitest – meie põlistest aia- ja põllusaadustest – oskab Rebase talu perenaine valmistada nii klassikalisi kui uuemaid ja erilisi roogi ja suupisteid.  Õuntest saab tema sõnul dehüdraatori abil väga maitsvaid näkse, mis edukalt ebatervislikke poemaiustusi asendavad. Tõsi, õunalõike ja ka -koori on meil talveks kuivatatud juba igiammu, kuid uute ja moodsate seadmete abil on võimalik teha tõeliselt hõrke ja suus sulavaid krõpse.

Otse ja omadelt on parim

Eestimaine õun on Piia Tiigemäe kinnitusel vitamiinidest tulvil ja selles osas ei anna seda välismaiste suguvendadega võrrelda: juba mõni kodupaiga ubin annab päevaks vajaliku vitamiinilaksu.

Õunafänn pani kuulajaile südamele, et iga õunasort tuleb puult maha võtta just siis, kui selleks on täpselt õige aeg, ning tuletas meelde ka ammust tarkust, et hinnalisi vilju ei loobita ega loksutata.

Meie teisest leivast kartulistki rääkis  Piia eelkõige praktilises võtmes. Juttu oli vao optimaalsest laiusest, väetamisest, tuntud pahalase kartulimardika tõrjest. Kes köögivilja ise ei kasvata, sel oleks tark osta vajalikud varud võimalusel otse talunikult,  mitte edasimüüjatelt. Mida lühem tarneahel, seda kindlam kaup. Mõtlema võttis väide, et laatadele kipub jääma kehvem kraam, mida kasvatajal pole õnnestunud kohe realiseerida!

Lõikeriistadega puu otsa!

Pärastlõunal jõudis kohale Piret Pihtjõe Alatskivi vallas tegutsevast OÜ-st Sinu Aednik, kes oli lubanud õunapuude lõikamise keerulise töö nii teoorias kui praktikas selgeks teha. Ta kamandaski kogu seltskonna kärmelt otse objektile ehk õunaaeda. Katsejänesteks lubas oma viljapuud Katrin Kaalep. “See oli Katrinist julge ja ohvrimeelne tegu, sest teadsime ju kõik, et meie puud pole kaugeltki korras ja väärivad karmi kriitikat,” kommenteeris teemapäeva üks eestvõtjaid,  Juula külavanem Eneli Kaasik.

Asjatundja alustas oma juttu tööriistadest. Need peavad olema kvaliteetsed ja neid tuleb aeg-ajalt ka desinfitseerida, et võimalike haiguste levikut pidurdada. Desinfitseerimiseks sobib tavaline viin. Ta ei soovitanud pusida pika teleskoopvarre otsa kinnitatud lõikajaga, vaid kinnitas, et parima tulemuse saab ikka igale oksale lähedale ronides. Tüügaste jätmine pole õunapuule hea, sest sealtkaudu pääsevad ligi haigused ja  seal tekib kiiresti ka  uusi võsusid. Paljudele oli üllatuseks fakt, et õunu kannavad vaid rõhtsalt kasvavad oksad, sest toitained liiguvad just horisontaalselt.
Kasve tuleks puudel kärpida kaks korda aastas: kevadel  korralikult lõigates ja suvel  värskeid kasve näpistades.  Lõikepindadele sobib sama hästi nii õlivärv kui vaha. 

Koos õpiti ladvaks sobilikke oksi valima, et kasvaks kauni võraga puu. Hoolsad õpilased-praktikandid olid uute teadmiste ja kogu õppepäevaga väga rahul, kuid pidid samas tõdema, et kõiki hüvesid pole võimalik endale kindlustada. See tähendab, et ei saa aeda madalaid saagikaid õunapuid, mida on samas võimalik murutraktoriga alt niita.

KAIE NÕLVAK

blog comments powered by Disqus