Laupäeva keskpäeval koguneti Juula külamajja Tabivere vallas rääkima rahast ja sellega ümberkäimisest. Ümarlaual oli kõne all ka avalik kord meie maakonnas.
Juula külaselts oli esinema kutsunud Swedbank’i Jõgeva kontori juhataja Deivy Kivisalu, Jõgeva politseijaoskonna juhi, politseileitnant Ivar Dubolazovi ning Tabivere valla sotsiaaltöö- ja lastekaitsespetsialisti Liis Härmaste.
Deivy Kivisalu ettekande pealkiri oli “Kaks nädalat euroga ja kuidas edasi…?” ja ta lahkas euroteemat nii panga kui selle klientide vaatevinklist lähtudes. Tehti juttu ka valerahaohust ja vaadati koos üle õige raha turvaelemendid. Pangatöötajad soovitavad olla eriti ettevaatlikud just suurte rahatähtedega. Samas teadsid automaadist eurosid nõutanud kliendid kurta, et enam ei paku „rahamasin“ võimalust väikseid kupüüre küsida. Pangakontori juhataja lubas selle probleemi kõne alla võtta.
Kroonimüntidestki oli juttu, sest kuuldavasti viidi neid veel krooni kehtimise viimasel päeval pankadesse vahetamiseks lausa ämbrikaupa. Kivisalu kinnitusel saab nii kroone kui sente uueks rahaks vahetada ka edaspidi, vaid selle vahega, et nüüd loetakse metall kokku panga tagaruumis ja kantakse summa eurodes kliendi arvele.
Liiklusõnnetusi paljuvõitu
Ivar Dubolazov rääkis, et Tabivere vallas on möödunud aasta jooksul kuritegusid veidi rohkem toime pandud kui tunamullu, aga siiski võib öelda, et seaduserikkumisi tuleb sagedamini ette linnalähistes valdades. Liikluses hukkus meie maakonnas möödunud aastal 10 inimest ja seda on väga palju, sest kogu Lõuna Prefektuuris oli hukkunuid kokku 26. Kurb statistika tuleneb sellestki, et meie maakonda läbivad suured maanteed, kus liiklus tihe.
Kõrvalise küla elanikele teevad muret vargused. Uuriti, kuidas käituda juhul, kui varga teolt tabad, st kuidas teda takistada. Küsiti ka, miks politsei nii hilja sündmuskohale jõuab ja miks ei võiks üksi elavad vanainimesed relva omada. Politseileitnant tegi selgeks, et seesama relv võib osutuda väga ohtlikuks just vanainimesele endale.
Kõige valusam teema
Ümarlaua kõige põletavam ja valusam teema oli rahanappus ehk vaesus. Tabivere valla sotsiaaltöötaja Liis Härmaste ettekandega kaasa mõeldes püüti jõuda selgusele, mis inimese vaesusse tõukab ning kas ja mil moel keerulist olukorda leevendada või sealt välja rabelda saaks.
“Väikeste sissetulekute puhul on tark koostada eelarve, teha kindlaks, millised kulud on vältimatud, ja jätta endale ka varuraha. Kindlasti ei ole mõistlik kulutada kogu palk, pension või toetus ära nädala või paariga. Siis ollakse suures kitsikuses ja tullakse mõnikord ka valda kurtma, et sissetulekud väikesed. Kusjuures õige pole ka oma häda vaikides kannatada ja raskusi eitada, sest see võib perele veel suuremat kahju teha, näiteks kui tekivad maksevõlad. Küllaltki paljud keskmise ja väikese sissetulekuga pered on langenud ka laenureklaamide ohvriks. Tema sõnul on valla sotsiaaltöötajad ja tugiisikud aidanud mõnel perel eelarvet koostada ja nii mõnigi on imeks pannud, kui palju 500 krooni eestki osta saab, kui seda läbimõeldult teha.
“Meie vallas ongi perede tugiisikud suureks abiks olnud. Enamik neist on läbinud vastava koolituse ja teevad seda tööd praktiliselt tasuta. Ka kohalikud firmad on peresid abistanud ja abi on saadud välismaaltki,” rääkis Härmaste, kellel tuli tõdeda, et vaesuse toob kaasa ka väär tervisekäitumine. On ju üldteada, kui palju rahakoti sisust neelavad sigaretid ja alkohol.
Kui pere on kehval järjel ja lapsel pole võimalik saada taskuraha ega korralikke riideid, võib see kaasa tuua koolikiusamise.
Just laste heaolu silmas pidades pani sotsiaaltöötaja kuulajaile südamele, et probleeme ei varjataks. Siin saavad palju ära teha ka naabrid, külakogukond, sest nemad märkavad kõige enne, kui mõnes peres näiteks lapsed näljas on, kuigi vanemad väidavad, et kõik on korras.
Kurb on Härmaste sõnul seegi, et vaesusemustrid võivad edasi kanduda ja kindlustamata peres kasvanud noor inimene ei suuda ka ise edaspidi majanduslikult kindlustatud peret luua.
Samuti on negatiivne, kui kodus puudub komme ise süüa teha. Valmistoit on loomulikult kallim, samas söövad lapsed nälja peletamiseks küpsiseid ja krõpse, mis on väga ebatervislik toit. Kui aga seni väga kitsalt läbi ajanud perest keegi välismaale tööle saab, võib juhtuda, et leitakse: parem annan lapsele ohjeldamatult taskuraha, peaasi, et ma tema õppimise ja muude probleemidega tegelema ei pea. Nii väärastuvad väärtushinnangud — kooli võib pooleli jätta ja tööle minna, et raha saaks. Tekib kinnine ring ja kui töö saamiseks haridust tarvis on, on üks toimetulekuraskustes inimene jälle juures.
Liis Härmastele esitatud küsimused puudutasid enamasti toetusi ja nende taotlemise korda. Taheti ka teada, kust leida infot toetusvõimaluste kohta. Kokkutulnud avaldasid arvamust, et sotsiaaltöötaja külaskäik ja kohtumine külarahvaga võiks regulaarseks kujuneda.
i
KAIE NÕLVAK
