Juula külaselts tegutseb juba kümmekond aastat. Oma tegevuses püüame lähtuda positiivsest maailmavaatest, kümnest käsust, elutervest talupojamõistusest, vabaühenduste eetikakoodeksis kirja pandust ning Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest.
Kuigi meil on olemas arengukava juba 2006. aastast, mis on täiendatud ja uuendatud aastateks 2011-2015, pole me siiani oma visiooni ja missiooni selgelt sõnastanud. Meie tegevus on olnud tervikuna suunatud küla ja külaseltsi elulistele küsimustele, on läbi viidud koolitusi mitmetele vanusegruppidele.
Haritud kogukond ja edukas külaselts
Otsustasime, et nüüd on käes aeg harida ka külaseltsi eestvedajaid, sõnastada selgemalt meie prioriteedid ja tõsta seeläbi tegevusvõimekust. Eesmärgistatud tegevus on aga alati edasiviivam ja kõigile selgem. Mõnikord on õigustatud ja vajalik aeg maha võtta, tegelda iseendaga üksikisiku tasemel ja kogukonna tasemel. See loob selgust ja annab uusi mõtteid tulevikuks. Seetõttu sai algatatud projekt “Haritud kogukond ja edukas külaselts” (01.03.13 – 30.04.14) Projekti viime läbi koostöös kahe toreda naabriga. Need on MTÜ Meie Tigu ja MTÜ Kõrenduse Seltskond. Kolme külaseltsi koostöö kaudu õpime oma organisatsioone paremini juhtima, hinnates samal ajal sellise koostöö mõju piirkonna elu kujundamisele.
Üheks projekti tegevuseks ongi meie külaseltsi tegevuse ühiskondliku mõju hindamine. Aeg-ajalt peaks mõtlema, kas kõigel sellel, mis meile loomis- ja koostegemisrõõmu pakub, ka laiem mõju on.
Et seda välja selgitada, tuleb alustada lihtsana tunduvatest, ent mitmetahulistest küsimustest, miks me tegutseme ja kuhu tahame välja jõuda.
Alustuseks oleks hea üle vaadata meie ühingu eesmärgid ja siis käsitleda nende elluviimise edukust. Meie tegevus on suunatud küla seltsi- ja kultuurielu elavdamisele; külaelu maine parandamisele; küla kaunistamisele; külateede paremale hooldamisele; infotehnoloogia kättesaadavamaks muutmisele; keskkonnaalasele tegevusele küla territooriumil; piirkonna inimeste koolitamisele; rahvatervise alasele tegevusele.
Lisaks oleme võtnud eesmärgiks veel koostöö ja kommunikatsiooni.
Mille alusel oma tööd hindame?
Millised oleksid meie mõõdikud? Külaseltsi liikmete arv, mõju keskkonnale ja heakorrale; külaseltsi külastajad; Facebook’i jälgijad; kohaliku omavalitsuse volikogule esitatud ettepanekud, taotlused ja soovitused; koostööprojektide arv; kajastatus meedias; tunnustustused; liikmete rahulolu (küsimustike abil); kogukonnateenuste arv; põhikirjaliste eesmärkide täitmine.
Võrdleme oma tehtut aastal 2010 ja tegevust aastal 2013. Mis on siis muutunud?
Külaseltsi liikmete arvu suurendamine ei ole meil olnud eesmärgiks omaette, kuid täiskasvanud liikmete arvu tõus kolme aastaga 40-lt 53-le kinnitab, et meie ettevõtmistes kaasalöömise vastu tuntakse huvi.
Külaseltsi liikmed hindavad rahulolu seltsi tegevusega 5 palli süsteemis hindega 4,3.
Kaugeleulatuvamat mõju proovime hinnata, kui jätkuvad edasised koostööprojektid ja kohaliku omavalitsuse volikogu (KOV) esindajad näitavad meie vastu üles suuremat huvi.
Mõju keskkonnale ja heakorrale
Küla territooriumi iga-aastane korrastamine on juba traditsiooniline, see sai alguse 2004. aastal. Aastate jooksul oleme pidevalt korrastanud ka oma bussipeatuste ja meie territooriumil paiknevate elektrialajaamade ümbrust.
2010. aastal hakati meie külamaja järjest enam kasutama. Ühe kogukonnateenusena rendimegi külamaja ürituste korraldamiseks nii seltsi liikmetele kui soovijatele väljastpoolt. Siin võõrustame ka teiste külaseltside liikmeid. Selliseid külastusi oli 2010. aastal kolm, aastal 2013 viis. Külas on käinud ka katusorganisatsioonid ja maakonnaühendused, MTÜ-d korraldavad meil koosolekuid. 2010. aastal kasutasime külamaja sihtotstarbeliselt 33 korral, 2013. aastal juba 70 korral ja aasta pole veel lõppenud. Meil on käinud ka väliskülalisi, nii grupina külaseltsi tegevusega tutvumas kui turistidena ööbimas.
Oleme avanud oma Facebook‘i lehe, meie sõbralehel on 210 inimest ja seda jälgitakse aktiivselt.
Kogukonnateenuseid, mida pakume, on hetkel kolm: külamaja rentimine ja raideriteenus suvel ja talvel. Viimasega niidame muru, heina, riisume ja kogume lehti ning talvel kasutame lumefreesi.
Koostöö naabritega
Arenenud on koostöö naaberkülade ja –seltsidega. 2010. aastal oli meil valminud kaks, 2013 kolm koostööprojekti. Meie tegevust võetakse eeskujuks. Näiteks koostas Lustivere külaselts meie eeskujul oma külale treileri, Taageperas näidatakse meie eeskujul nüüd filme. Mõju lähipiirkonnale näitab aga seltsi liikmete arvu kasv.
Suurenenud on kohalikule omavalitsusele esitatud taotluste ja ettepanekute arv. 2010. Aastal tegime neid viis, sel aastal oleme aga pea kümme ettepanekut ja taotlust teinud. Oleme teinud ettepanekuid noorsootöö osas, heakorra teemadel, taotleme robootikalitsentsi Lego WEDO soetamist vallale, mis meie robootikaringi jätkusuutlikkuse tagamiseks hädavajalik . On hea meel tõdeda, et lootus litsentsi saada on juba terendamas.
2012. aasta maikuus viisime läbi foto-velotuuri “Tabivere —maa ilu ja valu”. Läbisime jalgratastel mitmeid meie valla külasid ja tuuri tulemusena valmis teel nähtud olustikku kajastav pildiseeria, mille edastasime arutlemiseks ja kajastamiseks KOV-le.
Juula seltsi tegevust on aastate jooksul korduvalt tunnustatud. 2011. aastal saime Tabivere valla HEA TEO auhinna Lapselaste ja vanavanemate olümpiamängude eest.
2012. aastal tunnistati meid Lustiveres peetud Jõgevamaa kodanikeühenduste konverentsil Jõgeva piirkonna parimaks kodanikeühenduseks. Samal aastal tuli meie külla Kogukonnapärli tiitel ja auhind “Jõgevamaa hea piirkonna edendaja 2012”.
Loeme suureks tunnustuseks ka seda, et SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital juhataja Agu Laiuse sõnul väärib mitmetest projektidest esiletõstmist just MTÜ Juula Küla Heaks projekt, mille tulemusena käivitusid Tabivere vallas mitmed kogukonda liitvad teenused, nagu näiteks muruniitmine ja lumetõrje.
“Tänu sellele on tänaste vallaelanike teadmine kodanikuühiskonnast suurenenud ning nad on hakanud teadlikumalt kaasama ka teisi vabatahtlikke oma tegemistesse, loonud sidemeid naaberkülade ja seltsidega, ärgitanud koostööprojekte ning senisest enam rääkinud kaasa kohaliku elu kujundamisel,” tõi Laius positiivse näite.
Meie tegevust kajastatakse aktiivselt meedias. 2010. aasta seisuga võiks meediakajastust hinnata keskmiseks, 2013. aastast juba sagedaseks. Vallalehele lisaks kirjutatakse meist nüüd sagedamini ka maakonnalehes. Meie ettevõtmisi kajastatakse meedias umbes 30 korral aastas. Viimati kirjutati meist Maalehes seoses Maalehe ja Nordea Panga ühisprojektiga, konkursiga “Teeme Eesti korda!”, kus meie mittetulundusühing sai ühe võitjana raha pinkide tegemiseks ja paigaldamiseks Tabivere valla bussipeatustesse.
Lõime reglemendi, et hindame oma seltsi tegevuse mõju iga kolme aasta järel.
Kuidas meie tegevus ühiskonda laiemalt mõjutab? Loodetavasti suudame tõestada, et ka maal on võimalik hästi elada.
i
KATRIN KAALEP
