Juula külas peeti lambapäeva

 
Möödunud pühapäeval koguneti Juulal keskpäevaks külamaja  juurde, et saada osa lamba-teemapäevast. Plaanis oli  lambaliha küpsetamine maa sees, õpetlik jutt villast ja lõngast ning viltimine.

„Ettevalmistusi hakkasime abikaasaga tegema päev varem. Kaevasime lamba küpsetamiseks augu valmis, aga ootamatult keeruliseks osutus sobivate kivide leidmine augu vooderdamiseks,” rääkis Juula külavanem Eneli Kaasik, kelle sõnul on  külaplats rajatud ometi endisse kruusakarjääri, kus kivipõuda küll olema ei peaks.

Toime tuldi siiski ka selle ülesandega ja kolm tundi enne ettevõtmise algust tehti küpsetusauku suur lõke, et kivid kuumaks läheksid.  Ka lambapäeva külalised-juhendajad  MTÜst Maavillane —  Olivia Till ja Lilian Freiberg  — olid eeltööd teinud. Lambaliha oli raiutud kilosteks tükkideks ja pandud marinaadi, mis tilkagi äädikat ei sisaldanud, vaid kasutatud oli sügavkülma varutud rabarbrit,  sidrunit ja kodumaiseid ürte. 

Lambapäevalised, keda oli lastega kokku ligi 40, mässisid oma lihakompsud fooliumi. Asjatundjad teadsid öelda, et praeümbriseks sobivad soojal ajal ka nii rabarbri- kui kapsalehed.

Nüüd tuli lõkkest jäänud süsi küpsetusaugust välja rookida ja lihakompsud kuumadele kividele panna. Augule läks kaaneks peale plekist plaat, millele omakorda tubli lõke süüdati. Kolm tundi maia näoga lõkkevalves passimist   — ja hõrk praad oligi valmis.  Külaselts pakkus omalt poolt ahjukartuleid ja salatit, vaarikavarreteed ja kringlit. Nii said lambapäevalised vöövahe tugevaks ja muutusid ehk seetõttu pisut laisakski, sest viltimist proovida tahtsid vähesed. Siiski valmis Maavillase osavate naiste juhendamisel ka kotte ja pilte, neid viimaseid tegid muidugi lapsed. Mõni võttis endale materjali koju kaasa, et hiljem omaette pusida.

Olivial ja Lilianil olid kaasas erinevate villasortide näidised, lõnganäidised, vokk ja kedervars ja mitmesugused kraasid, samuti õpetlikku kirjandust ja illustreerimiseks pildimaterjali.  Teada saadi väga palju uut, kasvõi seda, et lambatõuge on „must miljon“, samuti on villa mitut sorti, kusjuures mõni neist on nii karm ja kare, et mingisugusele kraasimisele ei allu. Ja et iga töö juures ei ole mõtet vaid esiemade tarkusega läbi ajada: villa saab väga hästi puhtaks survepesuriga ja Fairy toel!

Külavanema kinnitusel on tal väga hea meel, et teemapäevale huvilisi ka kaugemalt tuli. Neid oli Äksist ja Tartust,  Raigastverest, Kõrenduselt ja Koogilt.

KAIE NÕLVAK

blog comments powered by Disqus