Juula külavanem Eneli Kaasik ütles, et avatud talude päeval on nende külla oodatud kõik looduse- ja loomahuvilised.
Juula küla on väike kauni looduse ja paarikümne taluga küla maakonna kaguservas voorte ja järvede vahel. Küla elanikkond on viimaste aastatega järjest suurenenud ja noorenenud. Vaatamiseks pakutakse kõigepealt külamaja ja külaplatsi, kus saab olema kogunemiskoht ja n-ö staap.
Ponisõit külaplatsil, ekskursioonid koduaedadesse
“Oleme püüdnud vallaga koostööd teha, Tabivere vaba aja keskusest tuleb meile vabatahtlikuks appi Triinu Täpsi. Pataste poolt on üks tore hobuseid ja ponisid kasvatav naine Elvi Teppan, tema pakub külaplatsil ponisõitu. Külamajas on avatud kohvik.
Tõenäoliselt lähevad täistunnil ringid iluaedadesse. Evi Nahk ja Salme Tallmeister on lubanud oma väravad avada ning kõik saavad minna nende õuedesse tublide perede kätetööd imetlema,” rääkis külavanem.
Aru talus kasvatatakse kanu ja kukkesid, seal elab ka siidikana Johanna. Tema on valge ja väga uhke ning aristokraatlik. “Meil on kaks tibu ka, meie kanad on pisut vanaaegsed ja veel hauduvad,” rääkis Eneli Kaasik.
Perel on ka küülikud, kellel praegu neli poega. “Pojad on küll juba suuremad,” märkis perenaine.
Lisaks on Aru talus üks lammas, üks oinas ja kaks lambatalle. Kusjuures oinas on puhast Kihnu maatõugu ja väga sõbralik.“Nemad võtavad küll külalisi hea meelega vastu, on väga seltskondlikud.” Lisaks veel koer ja kaks kassi. Aru talu kolme põlvkonna pererahvas on valmis külalistele oma majapidamist tutvustama.
Aru talus veel viltimise töötuba ja raiderisõit
Muusikat pakuvad Aru talu õuel peremehe vennatütar Anelle Kaasik oma paarilisega, nemad mängivad kitarri ja laulavad. Aru talu perenaine Eneli Kaasik on juba mõnda aega tegelenud viltimise ning villatööga ja korraldab ka avatud talude päeval ühe viltimise töötoa.
Külaseltsi poolt tuli idee, et Aru talus on seltsi raider, millega peremees Kalvo ümbruskonnas teenustöid teeb. Avatud talude päeval on võimalik ka raideriga sõita, kui keegi soovib just seda sõiduriista proovida.
Kui ilmataat lubab heina ära kuivatada, saavad huvilised Aru talus seda ka kokku panna. “Aga enne peab hein tõepoolest kuivama,” tõdes perenaine. Tänavune heinakuu hakkab varsti läbi saama ja kahjuks pole olnud nii palju ilusat kuiva ilma, et saaks heinatööga tõsiselt alustada.
Juula külas elab astelpajukasvataja. Perekond Põld on pakkunud, et nad räägivad astelpajust, teevad jalutuskäigu istandusse ning pakuvad maitsta oma tooteid.
Juula külamaja kohvikus ongi müügil kõik külaelanike toodetu, sealhulgas ka Sepamäe talu astelpajumarmelaad. Valmis on kurgid ja tomatid, kabatšokid, herned, vaarikad ja sõstrad. Aeg on fantastiline, seda kõike saab külalistele pakkuda.
Juula külas elab püsivalt 75 inimest, nende hulgas on aktiivseid pensionäre, töökaid keskealisi, tublisid noori ja palju rõõmsameelseid lapsi. Külarahvas tegutseb valdavalt oma talumajapidamistes või sõidab iga päev tööle ümberkaudsetesse suurematesse keskustesse Tartusse, Tabiverre või Jõgevale.
Külaliikumine sai alguse 2003. aastal, jaanuaris 2004 loodi MTÜ Juula Küla Heaks, kuhu kuulub nüüdseks juba üle 50 täiskasvanu ja üle 25 lapse. Alates aastast 2004 on külavanemaks Eneli Kaasik, juhatusse kuuluvad veel Kalvo Kaasik, Mari-Liis Põld, Triin Veber, Veikko Soikonen ja Aigar Rebane. Ühingul on oma lipp, logo ja vaim. Ühisürituste tarbeks on korrastatud ja kujundatud kena külaplats koos katusealuse ja mänguväljakuga. 2006. aastal peeti seal ka esimene kodukandipäev. Aastal 2009-2010 valmis oma külamaja – Juula külakoda, mis on tasapisi aktiivsesse kasutusse võetud. Ühistöö tulemusena on muutunud oluliselt küla üldilme: harulised puutüved koos küla logoga tähistavad küla piire, on kaunilt korrastatud iluaiad, paljudel majapidamistel kunstilised taluviidad ning isetehtud ja haljastatud ümbrusega omanäoline bussiootepaviljon.
HELVE LAASIK
