Möödunud aastal Jõgevamaa gümnaasiumi esimese lennu lõpetanud Arles Karv asus Tartu kutsehariduskeskuses juuksuriametit õppima. Juuksuriõpilase sõnul ei ole see pelgalt naiste töö, vaid selles valdkonnas on revolutsiooni teinud ja teevad ka mehed.
Arles rääkis, et juuksuriameti õppimine oli tal pikemat aega plaanis. “Juba mu perekonnanimi andis märku, millega tegelema pean,” naljatas noormees, kes oli erialavalikus üpris kindel juba gümnaasiumi õppima asudes. “Teine valik oli 3D tehnoloogia, aga lõpuks otsustasin siiski juuksurieriala kasuks. Olulist rolli mängis ema juuksurisalong, kus vahetevahel sai üht-teist tehtud ja proovitud,” sõnas Arles.
Noor juuksur on oma seniste õpingutega rahul. “Teadsin, mida tahtsin, ja seda ma ka sain. Õpin ala, mis mulle meeldib, ja tunnen ennast sealses keskkonnas kindlalt. Tore on see, et juuksuri erialal käivad käsikäes nii looming kui eneseteostus,” kinnitas juuksuriõpilane. Lisaks on juuksuriamet elukestev õpe. “Koolis saame küll teoreetilise tausta ja põhivõtted, kuid iga uus klient õpetab sind. Juuksed ja klientide soovid on erinevad, lõikuse- ja värvitrendid muutuvad – kõik see mängib väga olulist rolli,” rääkis õppur asjatundlikult.
Moes on keemiline lokk
Kogemused ja pidev enesetäiendamine on need, mis teevad juuksurist eduka loomingulise kunstniku. “Kogu juuksuritööga seonduv on minu jaoks põnev. Eriti aga bob-lõikused, millel on konkreetsed lõikusjooned ja mida kliendid lihtsalt hooldada saavad. Lisaks sellele pakuvad põnevust erinevad värvilahendused. Muide, uuesti tuleb moodi keemiline lokk. Järjest rohkem noori soovib endale Curly Stringsi laulja Eeva Talsi lokke,” kirjeldas Arles soengutrende.
Kõik juuksurid on head kolleegid. Üksteist toetatakse ning vahetatakse omavahel nippe. “Olulisemaks kolleegiks ja eeskujuks pean oma ema, kes on üle 20 aasta juuksurina töötanud ja selle aja jooksul ohtralt kogemusi kogunud. Keerukamate värviretseptide ja lõikuste puhul saan temalt alati nõu küsida.” Lisaks suhtleb Arles ka teiste juuksuritega.
Aja jooksul on juba päris ohtralt juuksuritest sõpru tekkinud. Sinna alla käivad ka kõik õpetajad, kes alati nõu ja jõuga aitavad. “Vanemate kursuste õpilastega suhtleme päris tihti. Sageli oleme koos praktikatel, seal vahetame nippe ja arvamusi,” lisas noor juuksur. Praegu on Arlese kõige suuremaks väljakutseks soengud.
“Veebruaris lähen ühe oma kursusekaaslase ja vanema kursuse õpilasega võistlema Venemaale Nevskie Beregale, rahvusvahelisele juuksurite võistlusele. Seal astun üles kolme soenguga: päeva-, õhtu- ja pulmasoeng. Ühe soengu tegemiseks on aega 25 minutit, sellepärast peab ka palju harjutama. Lisaks sellele kuuluvad võistluse juurde ka riietus ja meik, mis seob kõik üheks tervikuks,” teatas noormees õhinaga.
Mehed ja revolutsioon
Arlese kursusel õpib veel üks noormees. Õpetajate sõnul on neil seal varem ikka poisse liikunud, kuid eelmisel kahel kursusel ei olnud ühtegi. Arlese sõnul oli sisseastumiskatsetel poisse küll, aga pärast testi jäi neist lisaks temale sõelale vaid üks.
“Vanemad, sugulased ja sõbrad suhtuvad mu erialavalikusse väga hästi. Eks alguses, kui neile seda teatasin, tegi nii mõnigi üllatunud näo. Aga õnneks või kahjuks olen ma selline inimene, kes teiste arvamusi eriti kuulda ei võta – tahan ise enda eest otsustada,” on noormees veendunud.
Ta lisas, et lõpuks on targem teha seda, mis meeldib, kui õppida midagi, mis absoluutselt huvi ei paku. Arles kinnitas, et soostereotüübist lähtuvat suhtumist pole ette tulnud. Nii nooremad kui vanemad inimesed julgevad tulla ka meesjuuksuri juurde. Noor juuksur teadis rääkida, et järjest rohkem avatakse ka meestele juuksurisalonge, kus klienditeenindajateks ongi mehed, kes kliendi soengule ja habemele kena väljanägemise annavad. “Kindlasti ei saa juuksuriametit pidada ainult naiste tööks. Näiteks on Vidal Sassoon – mees, kes 1960. aastatel viis juuksemaailmas kääridega läbi suurepärase revolutsiooni. Ta oli mees, kes kaotas naiste juustest lokirullid ja tupeerimise, tuues juukselõikustes moodi geomeetrilised kujundid. Ehe näide sellest, et ka mehed võivad juuksurina väga pädevad olla,” nentis Arles.
Harjutades saab meistriks
Juuksur tunnistas, et vaatab inimesi ja nende soenguid sageli. Parim koht selleks on tema sõnul buss.
“Vaatan üldist väljanägemist ja seda, kuidas soeng inimese näokujuga sobib. Sageli mõtlen, mida mina teisiti oleksin teinud. Kuidas oleks lõiganud tuka, kuklaosa, milliseid värvinüansse kasutanud, kuhu oleks andnud kohevust ja üldse vaatan soengut ja inimest kui tervikut.”
Iga algav tööpäev, iga uus klient on omaette väljakutse. Alati saab proovida midagi uut.
“Kooli lõpetamise järel tahaksin paar aastat kogemusi saada ja siis õppida edasi meisterjuuksuriks. Olen mõelnud ka välismaa peale, Vidal Sassooni või Toni&Guy akadeemias oleks päris huvitav ennast täiendamas käia. Unistuseks on hetkel ka oma juuksuri- või stilistikastuudio: hubane ja meeldiv keskkond, kus kliendile pakkuda kvaliteetseid teenuseid,” unistab Arles.
Nagu enamasti juuksuritel, on ka Arlesel alati mõni tuttav, kes tahab juukseid lõigata, värvida, soengut või hoopis midagi põnevamat. “Võtan kõik kliendid hea meelega vastu. Alati on meeles lõikusõpetaja esimesel tunnil öeldud sõnad: “Harjutada, harjutada, harjutada!”,” muigas poiss. Kui Arles nädalalõppudel Jõgevale jõuab, on sageli juba mõni töö ees ootamas. “Enne juuksurikooli tegin ka üht-teist, aga siis puudusid perfektse töö tegemiseks lihtsalt vajalikud eelteadmised. Tegin nii, nagu ise oskasin ja õigeks pidasin.”
Käed juba sügelevad
Praegu on Arlesel koolis praktikaaeg. Hommikul algab õppetöö kell 8.30, siis kogunetakse õppesalongi ja valitakse töökohad, seatakse valmis tööriistad, puhastatakse peeglid ning töövahendid. Seejärel teeb õpetaja päevast ülevaate. Pärast jagatakse omavahel kliendid ning alustatakse tööga.
“Juhatame kliendi töötooli, uurime mida ta soovib, samal ajal teeme juusteanalüüsi. Palume kliendi pesutooli ja alustame tööd. Näitame õpetajale oma töö ette, puhastame kliendi karvadest ning ongi valmis – nii töötame kuni kella viieni,” kirjeldas Arles tavalist koolipäeva.
Päeva lõpus teeb õpetaja kokkuvõtte ning ühiselt räägitakse läbi kõik tööd, mis said tehtud. “Praegusel praktikaajal saame ikka päris ohtralt kätt harjutada. Koolil on kaks õppesalongi. Kliente käib palju ja sageli on nii, et päevas pole ühtegi vaba hetke. Aga harjutamine teeb meistriks.” Lisaks sellele teeb noormees ise tihti midagi huvitavat. “Kui kaks päeva pole kääre käes hoidnud, siis hakkavad käed ja sõrmed töö järele sügelema!”
MARGE TASUR
