Eile täitus 80 eluaastat teenekal jäähoki- ja jalgpallitreeneril Märt Rälil. Jõgevalt Valdur Rajalo õpilasena sporti jõudnud Räli on Eestis üks väheseid hokitreenereid, kes on suutnud oma tööga jätta mõjuva jälje kolme hokikeskusse: Jõgevale, Kohtla-Järvele ja Tartusse.
“Kõige tähtsam on ikkagi mängija. Kui mängijal puudub tahe, siis ei saa ka kõige parem treener imet teha. Võin seda öelda, et olen ise läbi teinud kogu jäähoki arengu. Selles suhtes olen õnneliku käega treener,” arvab Räli kogenud treenerina.
Koostamisel oleva Jõgeva jäähoki ajalugu käsitleva raamatu statistika kinnitab, et 2016. aastal Eesti jäähoki Kuulsuste Halli valitud Räli on jõgevalastest mänginud kõige enam kohtumisi Eesti meistri- ehk esiliigas. Kokku 240 mängu. Karistusminutite poolest on ta 129 trahviminutiga teisel ja skoori tegijana 56 väravaga kolmandal kohal. Viimase numbriga on ta aga konkurentsitult Jõgeva hokiajaloo resultatiivseim kaitsja.
Nooruses hea üldfüüsilise põhja saanud Räli sportlik areng oli kiire. Keskkooli lõpuaastal 1957 oli ta esindusmeeskonna, Jõgeva Kalevi üks põhitegijaid. Järgnesid õpinguaastad Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonnas ja Tartu Dünamos hokit mängides. Kolmel aastal järjest (1958-1960) võitis Räli Dünamoga Eesti meistriliigas hõbeda, kuni 1960. aasta sügisel naasis koolitatud treenerina Jõgevale. Rälist sai nii mängija kui treener, ta juhendas lisaks esindusmeeskonnale ka koolinoori. Tulemused olid head, sest treeningkoormused kasvasid järsult.
“Minu ajal hakkasid ka vanemad mängijad korralikumalt treenima, varem olid treeningutel peamiselt noored. See väljendus ka tulemustes. Noored moodustasid aga lõviosa väikelinna kõikidest koondistest ning nende mängukoormus oli meeletult suur,” meenutab Räli.
Tavaliselt kuhjusid erinevad võistlused ikka kokku, sest kalendritegijad väikese keskuse soovidega eriti ei arvestanud.
“Kõrghooajal pidi meeskond mängima vahel üheksa päeva jooksul seitse täipikka mängu. Mitmed võistlused sattusid omavahel kokku. Näiteks 1962. aastal mängisid poisid laupäeva hommikul Jõu meistrivõistluste mängu Võrus ära ja siis sõideti kohe edasi Narva, kus õhtul ootas ees juba mäng noorte finaalturniiril. Selline tapjalik tempo polnud ka treenerile normaalne.”
Seetõttu võttis Räli ka 1964. aasta sügisel kerge südamega vastu pakkumise asuda treeneriks Kohtla-Järvel. Jõgeva hokile oli see kahtlemata suur kaotus. Kuid neli hooaega, mis Räli Jõgeval töötas, tõstis väikelinna hokitaset märgatavalt. Paljude hokimeeste kinnitusel oli Räli parim treener, kes Jõgeval mehi treeninud.
Hiljem tegi Räli mängiva treenerina suurepärast tööd Kohtla-Järvel, viies sealse meeskonna viiel korral vabariigi meistriks. Kolm kuldmedalit teenis ta ise ka mängijana. Kuni 1977. aastal asus ta olude sunnil elama Tartusse, kus alustas tühjalt kohalt kunagise Tartu hokihiilguse taastamist. Juba viis aastat hiljem juhtis ta Tartu noortemeeskonna Eesti A-klassi meistriks. Seda tehisjääga keskustega konkureerides.
Ja 1998. aastal juhendas Tartu esindusklubi Välk/494, mille viis Eesti karikavõitjaks. Treeneritööd tegi Räli kuni 2012. aastani, juhendades viimastel aastatel Veskioru Pullide meeskonda, kus mängis siis ja mängib tänagi mitmeid jõgevalasi.
Homme õhtul tähistatakse teeneka hokitreeneri juubelit hokimänguga Tartu Lõunakeskuse jäähallis.
TIIT LÄÄNE
