Jõgevamaa tänavune kultuuriaasta tõotab taas kujuneda sisukaks ja sündmusterohkeks. Kultuuriaasta nägu mõjutavad omal moel nii Eesti Vabariigi 95. sünnipäev kui ka asjaolu, et meie riigis on tänavune aasta kuulutatud kultuuripärandi aastaks.
Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistatakse tuleva nädala lõpus omavalitsustes korraldatavate aktuste, kontsertide ja vastuvõttudega, ent sellele tähtpäevale osutavaid sündmusi jätkub tegelikult kogu aastasse. Ka kultuuripärandi aastale pühendatud sündmused on jaotunud pikema aja peale.
“Kultuuripärandi aasta eesmärk on viia kultuuripärandi temaatika laiema avalikkuseni ning teadvustada, et kultuuripärand puudutab ühel või teisel moel meid kõiki ning on väärt säilitamist ja väärtustamist,” ütles Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tiina Tegelmann.
Pärandiralli
Pärandiaasta ettevõtmistes on tema sõnul võimalik kaasa lüüa ka jõgevamaalastel. 28. märtsil on nii õpilastel kui ka täiskasvanutel võimalik osaleda internetipõhises pärandiaasta mälumängus, 19. mail jõuab Jõgevamaale, täpsemalt Põltsamaale Eesti Vabaõhumuuseumi käivitatud pärandiralli. 26. oktoobril osalevad tosin Jõgevamaa kultuuriasutust Eesti Rahvamajade Ühingu poolt pärandiaasta puhul käivitatud projektis “24 tundi Eestimaa rahvamajas”. Projektis osalevad kultuuriasutused püüavad sel päeval anda 24 tunni jooksul läbilõike kõigest sellest, millega seal tegeldakse.
Juubeli- ja pärandiaastal ei jää toimumata ka traditsioonilised maakondlikud kultuurisündmused, ent mõni neist on saanud pisut teise vormi. Sellest, et enam kui kakskümmend aastat toimunud näitemängupidustused on tänavu teisenenud Jõgeva- ja Tartumaa ühiseks harrastusteatrite festivaliks Mõhu 2013, mida peetakse mai algul Põltsamaal, kirjutas Vooremaa juba kaks nädalat tagasi. Põltsamaa festivalile on aga oodatud vaid täiskasvanute trupid, kesk- ja gümnaasiumiastme koolitrupid saavad isekeskis kokku ja selgitavad paremad märtsi keskel Palamusel, algklassitrupid aprillis Lustiveres.
Maakonna parimal gümnaasiumiastme trupil on seekord haruldane võimalus osaleda selle vanuseastme kooliteatrite riigifestivalil ilma Jõgevamaalt lahkumata. Riigifestival toimub nimelt Jõgeva Gümnaasiumi ja kooliteatri Liblikapüüdja korraldusel Jõgeval. Mängupaikadeks saavad nii kultuurikeskuse saal kui ka gümnaasiumi aula ning teatrihuvilistel tasub meeles pidada kuupäevad 12., 13. ja 14. aprill: siis näeb Jõgeval nii põnevat noort teatrit, et patt oleks see võimalus maha magada.
Ka tantsu ja muusika valdkonnas on uusi tuuli. Maakonna laulu- ja tantsupeo asemel toimuvad tänavu maakonna laste ja noorte tantsupäev “Elu kui muinasjutt” Palamusel (2. juunil) ning Põltsamaa linna päeva programmi kuuluv Jõgevamaa ühislaulmine 2013 (6. juulil). Lossihoovis toimuvale ühislaulmisele on oodatud kõik maakonna sega-, nais- ja meeskoorid ning –ansamblid. Repertuaar koosneb tuntud ja lihtsatest lauludest, mis erilist õppimist ei vaja ning mida esitatakse Põltsamaa linnaorkestri saatel. Lisaks ühislaulmisele on kooridel ja ansamblitel võimalus ühekaupa üles astuda samal päeval Põltsamaa linna eri paigus tegutsevates vabaõhukohvikutes.
Öötantsupidu lossipargis
Kui isamaalaulik Alo Mattiiseni 50. sünniaastapäeva puhul toimus Jõgeval öölaulupidu, siis folklooriselts Jõgevahe Pere, Laiuse naisrühm Meie Mari ja Põltsamaa naisrühm Uhka on võtnud nõuks oma juubelite puhul (esimesed kaks saavad 25 ja kolmas 40 aastat vanaks) öötantsupeo korraldada. Tantsupidu toimub 13. juuli hilisõhtul Kuremaa lossipargis ning sellele on oodatud maakonna nais- ja neidude rühmad, noorte ja täiskasvanute segarühmad ning memmede rühmad. Ööpeo tantsude õppimine käib juba täie hooga.
“Mitmesugused juubelid ongi tihti ajendiks sisukatele kultuurisündmustele ning kultuuritöötajad on nutikad juubeleid ära kasutama,” ütles Tiina Tegelmann. “Jõgeva linna tänavust kultuurikalendrit mõjutab näiteks olulisel määral linna 75. sünnipäev, aga ka linnaraamatukogu sajas sünnipäev. Maarja-Magdaleenas tähistatakse aga 160 aasta möödumist teatrimees August Wiera sünnist. Seal tuuakse vanemuislase Raivo Adlase abiga välja Wiera-teemaline lavastus, mis esietendub märtsis.”
Pajusi rahvamaja juhataja Merle Nisu käivitatud uudne ettevõtmine — ajalooline kontserttriloogia “Mõis meenutab ja kuulatab” viib meid aga tagasi märksõna “kultuuripärandi aasta” juurde. Kontserdisari aitab nimelt elustada mõisaajastut, mis on kõigele vaatamata üks osa meie kultuuripärandist.
“Pajusi rahvamaja ning Jõgeva ja Põltsamaa kultuurikeskus väärivadki esiletõstmist uuendusliku lähenemise eest kohalikele ja maakonna tasandi ettevõtmistele,” ütles Tiina Tegelmann. “Kasepää rahvamaja puhul teeb rõõmu see, et kultuurielu on seal hoopis uue hingamise saanud. Jõgeva linnaraamatukogu, Palamuse kihelkonnakoolimuuseum ja Betti Alveri muuseum on üles näidanud järjekindlust sisukate näituste korraldamisel, maakonna keskraamatukogu teeb tänuväärset tööd filmikunsti tutvustamisel, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit on aga kultuuritegijaile ikka hea koostööpartner olnud.”
Veebruarikuu jooksul peaks Tiina Tegelmanni sõnul maavalitsuse kodulehele üles saama ka maakonna ühtne kultuurikalender. Sellesse on aasta jooksul võimalik vajaduse korral täiendusi ja parandusi teha.
VALIK SÜNDMUSI JÕGEVAMAA TÄNAVUSEST KULTUURIKALENDRIST
8. ja 9. märtsil üleriigiline koolinoorte ja noorte vokaalansamblite konkurss Jõgeva gümnaasiumis
12.-14. aprillini gümnaasiumiastme kooliteatrite riigifestival Jõgeval
27. aprillil maakonna seenioransamblite pidu Palal
4. ja 5. mail Jõgeva- ja Tartumaa harrastusteatrite festival Mõhu 2013 Põltsamaal
2. juunil Jõgevamaa laste ja noorte tantsupäev “Elu kui muinasjutt” Palamusel
6. juulil Põltsamaa linna päev, Jõgevamaa ühislaulmine ja kohvikute päev Põltsamaal
13. juulil öötantsupidu Kuremaa lossipargis
3. augustil kollektsionääride päev ja vanavaralaat Jõgeval nn KEKi hoovis
i
RIINA MÄGI
