Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on olnud ammustest aegadest seotud ühislaulmisega. Juba rahvalaulud tunnistavad seda, näiteks „igav on olla iluta, hale olla laulemata… ma ise ilu tegija, rõõmu kalli kandija… oleks minu olemine, teiseks minu tegemine“. Laul teeb rõõmsaks, ühislaulmine seda enam. Selles on väge.
Avinurme pensionäride klubi Hõbehall on agar kooskäija. Küllap sellepärast, et meie eestvedaja Evi Tamm ja tema suur abimees, huvijuht Toomas Tikerperi valmistavad kokkusaamised väga põhjalikult ette. Tähistame kalendrilisi ja kultuuriloolisi tähtpäevi, kuulame ettevalmistatud vestlusi kirjanikest, näitlejatest, heliloojatest. Kohtume omavalitsuse ametnikega. Sageli vaatame suurelt ekraanilt omaenda etendusi ja pidustusi. Mitmeid kordi oleme kohtunud Lohusuu pensionäridega. Eriti toredad on sünnipäevade tähistamised ja jõulupeod. Külastasime Iisaku muuseumi ja sügise poole sõidame Tartusse ERM-i. Sageli teritame mõistust viktoriinide, ristsõnade lahendamise ja omaloominguga. Aitäh Evi ja Toomas. Naudime teie korraldatud kohtumisi.
Uhke on olla eestlane
Hiljuti toimus meie üritus Avinurme raamatukogus, kuhu tuli mõnevõrra rohkem kuulajaid kui tavaliselt. Avasõnadega esines juhataja Heli Nigul. Teemaks oli laulupidude algus. Pikema loeng vestlusega jätkas Tallinna Teatri- ja Muusikamuuseumi teadur Ene Kuljus. Põhjalikku ülevaadet laulupidude ajaloost ilmestas oskuslik pildi- ja muusikavalik.
Oi, kui palju uut me teada saime! Näiteks seda, kuivõrd asjalik, vastupidav ja andekas oli Gustav Ernesaks, meie auväärne laulutaat. Eesti meeskoorilaulu kui nähtuse ellukutsumisel ja maailmakuulsaks viljelemisel. Ühel väikesel liiduvabariigil ei olnud sugugi kerge suures NSV Liidus silma paista. Aga Ernesaks tõi oma mehed, RAM-i mehed pildile ja hoidis neid nähtaval kogu eksistentsi jooksul. Aitäh suurele muusikamehele hauaski, eriti laulu eest „Mu isamaa on minu arm“. Uhke on olla eestlane, kellel on maailmakuulus laulupidude traditsioon. Esimene professionaalne naishelilooja Miina Härma oma lauluga „Hakkame mehed minema“ on igavesti laulupidudel kõlanud.
Ene Kuljus valgustas meid helilooja Härma isikliku elu ja loomingu kohapealt heldesti. Niisiis – esimene üle-eestiline laulupidu toimus Tartus 18.–20. juunini 1869. aastal. Osa võtsid 878 lauljat ja pillimängijat. Kusjuures, ainult meesterahvad olid püünele lubatud, ehk siis „parketikõlblikuks“ tunnistatud. 2003. aastal kanti Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon UNESCO inimkonna vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Jälle põhjust uhke olla. Esimesest laulupeost saab 150 aastat. Tuleb vägev juubelipidu!
Meenutati laulupidudel käimist
Esimene laulupidu tõstis meie rahvustunde kõrgele. Ärme lase sellel langeda! Hoiam laulupidude traditsiooni! Kui Ene Kuljus oma etteaste oli lõpetanud, heietasid mitmed naised oma mälestusi laulupidudel käimistest. Avinurme rahvas võis ja võib praegugi uhkustada oma puhkpilliorkestriga, sealhulgas koolinoorte koosseisudega. Meil on teovõimelised mees- ja naiskoor, tantsurühmad ja lastekoorid. On suur au olla maakooli poisi-tüdrukuna valitud näiteks „Äratusmängu“ ette kandma.
Ükskord oli pillipoiss Kopli Mati pealinnas ära kadunud. Asi kippus tõsiseks minema. Hakka või miilitsaga taga ajama. Õnneks ilmus „pahategija“ välja – tema sõitnud trammidega mööda linna. Aili Koppel mäletab, et oma esimesel, 1950. aastal toimunud laulupeol sai ta esimest korda elus jäätist süüa.
Allakirjutanu pajatas sellest, kuidas ta abikaasa läks 50 aastat tagasi hommikul laulupeole väljasõidu platsi suunas, suur ja raske B–bass seljas. Ootamatult sõitis purjakil olekuga jalgrattur talle otsa. Pillimees prantsti pilli peale istuli ja ümmargune vaskne muusikariista ots lömmis. Vanemate asjatundjate toel sirutati instrument tühjade klaaspudelite abil mängitavaks. Kes ei teadnud, mis oli juhtunud, see ei märganud midagi. Igas olukorras tuleb leidlik olla.
Mõneks ajaks jääb Avinurme raamatukokku laulu- ja tantsupeo teemaline ekspositsioon tekstidest, piltidest, suveniiridest külalistele avatuks. Kui leiate oma kapiriiulitelt või sahtlitest mõned rahvariides nukud, laulupidude rätikud, märgid, sõled või voldikud, fotod – tooge nad raamatukokku teistelegi näha.
ELLE-VAIKE KIIK
